dets. 06 2017

Õnnitlused Soome puhkpillimuusikutele!

  • Z. k e.l.

Suomen Tasavallan 100-vuotisjuhlaa varten onnea kaikille puhaltimen soitajaille Suomenlahden toisella puolella!

Täna, Soome Vabariigi 100 sünnipäeval, on Eesti puhkpillimuusikutel kuhjaga põhjust mõelda põhjanaabritest kolleegidele,  nendega seotult otsesele ja kaudsele mõjule meie puhkpillimuusika kujunemise-olemise loos.

On kaduv-väike võimalus leida Eestis orkestrit ja orkestridirigenti, kellel üle lahe kolleegidega puuduksid sootuks kontaktid ning ei ole olnud juhust mingis vallas koostööd teha. Soome ja Eesti puhkpillimuusikute sõprussidemete kirjeldamine ja vastastikune mõjude hindamine vääriksid mitmeid tõsiseid teadusuuringuid. Ainuüksi ammendava teemade loetelu koostamiseks oleks vaja mitut uurijate töörühma. Kuid nimetageme siin ära mõningadki olulised siduvad teemad.

Meie ühisest hümnist

Nõukogude Liidu ajal oli millegipärast paljudel siinsete puhkpilliorkestrite käsitsi kirjutatud noodiraamatutes koht Soome Hümnil. Toonase tseremoniaalmuusika tarvis olid esimestel lehtedel NSVL ja ENSV hümnid ning Internatsionaal ja kusagil noodiraamatu keskele peidetult või tagumistel lehtedel põhjanaabrite riigihümn. Ei meenu, et teiste lähemate ja kaugemate riikide hümnid oleks nendesse käigu-raamatutesse kirjutatud. Kui soomlastega oli miskit koos toimetada, kippusid meie orkestrid Soome Hümni erilise õhinaga esitama, eriti vanemad mängijad, kes mäletasid seda siis veel Eesti Vabariigi Hümnina. Muidu seda Paciuse viisi mängida ju ei õnnestunud, kunagi ei teatud, kes kuulama satub ning mis edasi sellisest ettevõtmisest võis saada. Ettenägelikud noodikirjutajad siiski justkui teadsid, et saabub kord päev, mil seda on vaja esitada enne Eesti Hümni nootide uuesti trükkimist. Tänu soomlastele olid praktiliselt kõigil orkestritel Eesti Hümni noodid kasutamiseks valmis niipea kui selleks vähegi võimalus avanes.

Unistuste täitja “Georg Ots”

Kui esimene reisilaev “Georg Ots” Tallinna ja Helsingi vahet kursseerima hakkas jõudsid mõningate mängijate pillikastidesse paremat sorti pilliõlid, Wandoreni keeled klarnetitele ja saksofonidele. Ise pleksiklaasist ja messingtorudest-vedrudest käsitsi meisterdatud pillide külge kinnitatavad käigupuldid hakkasid asenduma läänes tööstuslikult toodetud pultidega, plastmass pudelitest ja liimitud papptorudest kokku nikerdatud sordiinilaadsete asjade asemele tekkisid Denis Wick ja New Stone Line kirjadega päris sordiinid.

Hotellid “Tuttava kodu”

Aastaid enne Eesti taasiseseisvumist oli orkestrite vastastikused visiidid juba tavaliseks kultuurivahetuse vormiks. Käibevahendite nappuse vastu aitas sõpprade külalislahkus. Peremajutuse vormis vastastiku külaskäimised lähendasid tohutul hulgal ühiste huvidega inimesi.

Kolonelleitnant Peeter Saan, Kaitseväe orkestri ülem, Kaitseväe peadirigent: 

“Eesti sõjaväemuusika taassünni juures 1990-datel oli Soome kolleegide roll äärmiselt suur. Alustada tuleks kindlasti kaitseväe orkestrile pillide kinkimisest. Soome kaitseväe tolleaegne peadirigent Harri Saksa viis meid kokku maailma sõjaväemuusikutega, Raine Ampuja õpetas meid vigurmarssima ja Hamina Tattoo-festival sai meile eeskujuks pikki aastaid kestnud Est-Tattoo traditsioonile. Professionaalsest koostööst Soome Kaardiväe- ja Soome Mereväeorkestriga sündisid mitmed ühised kontsertprogrammid nii siin kui sealpool Soome lahte. Soomlaste rikkalik noodikogu on olnud alati meile avatud ning kogenud ametivendade Elias Seppälä, Timo Kotilaise (Kotilainen), Jyrki Koskise (Koskinen) ja paljude teiste head nõuanded on alati abiks olnud.”

 

Eesti orkestrite ekspansioonile Soome on hoogu lisanud Eestist Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri (VOP) reisid põhjanaabrite juurde. Korduvad külaskäigud on vastastiku tere-tuttavateks teinud valdkonnas toimetajad juba mitme põlvkonna jooksul.

VOPi viimase kontsertreisi korraldaja Bert Langeleri mõtted:

„Soome puhkpillimuusikaga seonduvalt on meil soojad kontaktid mitmetes valdkondades. Meiega hindamatut koostööd on teinud Soome Puhkpillimuusika Ühingust (Suomen Puhallinorkesteriliitto) repertuaari teemadel Soome sõjaväe orkestri endine dirigent ja helilooja Raine Ampuja (Järvenpää), helilooja Jukka Viitasaari (Tampere).

2013. aastal tutvus VOP Põhjamaade Puhkpillimuusika Foorumil  Soomes laial skaalal puhkpillimuusika uute arengutega. Vastastikused Soome-Eesti kontaktid on kogu puhkpillimuusika jaoks olulised, nii dirigentidele, heliloojatele ja muusikutele, avardades kõigi maailmapilti.“

 

Haridusel pole piire

Järjest rohkem on Eestis noori muusikud, kes osa oma haridusteest käivad läbi Soomes. Õpilaste vahetusprogrammid toimuvad kõigis õppeastmetes. Lisaks pikematele õppetsüklitele on noortele silmade ja kõrvade avajateks ka lühemad koostööprojektid.

Eesti Noorte Puhkpilliorkestri (ENPO) dirigent, G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli puhkpilliorkestri dirigent Sirly Illak-Oluvere:

“Minu isiklik suhe Soome puhkpillimuusikaga ja sealsete dirigentidega on võrreldes Soome 100ga poisike, kõigest kümmekond aastat. Ometi pean neid kontakte hindamatuks. Mitmeid aastaid on mul õnn olnud teha koostööd Kokkola Konservatooriumi ( Keski-Pohjanmaa Konservatorio) puhkpilliorkestriga (Pasi Ojala). Alles selle aasta kevadel käisime Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli puhkpilliokrestriga külas ning musitseerisime koos Lahti Konservatooriumi (Lahden Koservatorio) puhkpilliorkestritega (Juha Salmela, Heikki Keski-Saari ja Merja Kakko). Soome üks silmapaistev helilooja, Timo Forsström, sai mulle tuttavaks Lahtis toimunud rahvusvahelisel dirigentide konkursil. Tema puhkpillimuusikat olen tutvustanud kuulajatele  paljudel kontsertidel suurima rõõmuga.

 

 

Kultuuridevahelisete seoste uurijad leiaks Eestist ka omal moel tahtlikke ja tahtmatuid Retuperän WBK matkijaid.  😉

Soome Vabariigi 100 sünnipäeva puhul, palju õnne kõigile puhkpillimuusikute sealpool Soome lahte!

Igavene link sellele artiklile: http://pmkoda.ee/et/onnitlused-soome-100/

dets. 05 2017

Nüüd maailm rõõmusta

  • Z. k e.l.

Politsei- ja Piirivalveameti kollektiivid korraldavad 2017 detsembris kolm jõulukontserti

3. detsembril Tartu Pauluse kirikus, 10. detsembril Tallinnas Kaarli kirikus ja 22. detsembril Põltsamaa Niguliste kirikus

Kontsertidel tulevad esitusele Camille Saint-Saënsi „Jõuluoratoorium“, Bob Chilcotti „A Little Jazz Mass“ („Väike džässmissa“) ning valik tuntud jõululaule.

„Jõuluoratooriumi“ on spetsiaalselt nende kontsertide tarvis seadnud puhkpilliorkestrile Hando Põldmäe.

Kontsertidel astuvad üles Politsei- ja Piirivalveameti segakoorid aKord Tallinnast ja Chorus Menticum Tartust, lisaks Tartu Noortekoor. Koore saadab Politsei- ja Piirivalveorkester, solistid on Kristel Pärtna (sopran), Annaliisa Pillak (metsosopran), Aule Urb (alt), Oliver Kuusik (tenor, Tallinnas ja Tartus), Mehis Tiits (tenor, Põltsamaa kontserdil) ja Atlan Karp (bariton).

„Väike džässmissa“ ansambel:

  • Ode Pürg (klaver)
  • Peedu Kass (kontrabass)
  • Marko Naissoo (trummid)

Dirigeerivad Hando Põldmäe, Leiu Tõnissaar ja Markus Leppoja

Piletid 5-9€

Piletid saadaval PILETILEVIS

Vaata lisaks Facebookis

 

Igavene link sellele artiklile: http://pmkoda.ee/et/nuud-maailm-roomusta/

dets. 05 2017

Kontsertetendus “PIIP ja TUUT MAGAVAD JÕULUD MAHA”

  • Z. k e.l.

Laupäeval 09.12. kell 16:00 Tallinna Tehnikaülikooli Aulas

Klounid Piip ja Tuut esitavad tuntud jõulu- ja talvelaule TTÜ puhkpilliorkestri saatel ning püüavad jõule mitte maha magada.

Juba enne detsembrikuu kukkumist hakkas Piip muretsema, et äkki ta magab jõulud maha. Tuut on kindel, et see pole võimalik, sest jõulutunne ütleb täpselt ära, millal on õige aeg ning lõpuks helisevad aisakellad tilla – talla ja seda pole küll võimalik ka kõige parema tahtmise juures maha magada.

Kontsertetendusele oodatakse nii puhkpilli sõpru kui ka lapsemeelseid klounide austajaid.

Dirigendid Tarmo Kivisilla ja Diana Mäeväli.

Etendus kestab ca 45 minutit.
PILET: 5 EUR
Lapsed kuni 10a. tasuta 

Piletid on müügil PILETIMAAILMA lehel ja kassades ning kohapeal 30 minutit enne kontserdi algust.

Vaata ja jaga ka Facebooki üritust

Igavene link sellele artiklile: http://pmkoda.ee/et/piip-ja-tuut/

nov. 30 2017

Kalervo Kulmala – 70

  • Z. k e.l.

Kalervo Kulmala

Kalervo Kulmala (allikas: ERSO veebileht)

1. detsembril täitub järjekordne ümmargune number aastaringe rahvusvahelise haardega Soome päritolu metsasarvemängijal ja õpetajal  – Kalervo Kulmalal. See on põhjuseks, et  maestrot natuke tagasivaatavalt küsitleda.

Kuidas sai Kalervost metsasarvemängija? Mida sarvemängija ja -õpetaja amet on läbi elu pakkunud?

Kuuekümnendatel ei olnud Soomes majanduslikult kehvapoolsel järjel olevast perest pärit poisikesel sugugi kerge asuda muusikat õppima. Selleks, et hea õpetaja juurde pääseda, tulnuks mul Keravast 30 km kaugusele Helsingisse sõita.  Aga tollal oli väga hea võimalus puhkpillidele ligi pääseda  sõjaväeorkestri kaudu. Minu vanem vend oli selle juba ära proovinud ja minagi haarasin võimalusest kinni. Alustasingi pillimängu õpinguid 13-aastasena Haminas sõjaväeorkestris. Soovisin mängida trombooni nagu mu vend, aga kuna sel hetkel  polnud ühtegi vaba pilli pakuti mulle trompetit. Esimene trompeti tund oli niivõrd ebameeldiv, et läksin jalamaid dirigendi juurde ja palusin mingit muud pilli. Sellest kogemusest oli mul hiljem palju kasu, sest sain teada täpselt, kuidas õpetada ei tohiks. Dirigent oli mõistev mees ja küsis, mis pilli sa siis tahad?  Valisin metsasarve, sest kõik kolm sarvemängijat olid väga toredad mehed. Pillist endast ei teadnud ma midagi, aga heasse seltskonda sattusin kohe! Väga hea koostöö oli mul oma õpetaja Esko Seppäläga Lahtist.

Mängimine sõjaväeorkestris oli kui alatine pidu – tollal mängiti palju just klassikalist muusikat. Just seal puutusin kokku mitmete avamängudega esimest korda elus. Ütleks, et toimus kohene suur armumine muusikasse. Esimese kõrghetkena mäletan musitseerimist puhkpillikvintetis koos maailmakuulsa oboevirtuoosi Heinz Holligeriga.

Hiljem olen mängides tundnud lugematuid kordi lausa ekstaasilaadset sisemist põlemist, eriti eredalt meenuvad mitmed esitused ooperitest. Ooperiteatri orkestrites olen mänginud Kotkas, Lahtis, Helsingis ja Mannheimis. Savonlinna ooperipävadel juba 44 aastat järjest. See on mulle väga meeldinud.

Heliloojad on juba ammu taibanud, et orkestris leidub ainulaadse ja imelise kõlaga pill-metsasarv, mille tämber sobitub imehästi kõikide pillirühmadega. Selle tõttu on sarvele kirjutatud palju imeilusaid ja hästikõlavaid soolosid, duette, triosid ja kvartette. Sarvemäng on väga nõudlik tegevus, aga annab mängijale ka suure rahulduse kui õnnestub kuulajaid ilusasti kõnetada.

Õpetajana kõrghetked on siis, kui kuuled, et õpilase mäng läks paremaks pärast õigel hetkel öeldud õiget sõna. Samuti nähes õpilase näos rõõmu saavutusest. Venetsueelas töötades on lapsed mind lausa suurest rõõmust kallistanud ja paljale pealaele patsutanud peale nende eriti hästi õnnestunud etteasteid. Mis mul viga? Olen tõesti rõõmu jagajana priviligeeritud seisus ja õnnelik!

Kuidas sattusite Eestisse?

Nagu mitmel pool maailmas, nii ka Soome sarvemängijatel on heaks kombeks kutsuda külalisorkestrite sarverühm õhtusöögile ja nii tuttavaks saada. Estonia teatri orkester käis Soomes 70.-ndate lõpus või 80. alguses kui tutvusin Kalle Kasemäega. Saime koheselt suurteks sõpradeks ja kutsusin ta ka oma koju Järvenpääle külla. Kalle tuligi mispeale sai pärast hirmsa peapesu tolleaegsetelt politrukkidelt. Kalle kutsus mind ka külla Eestisse, kus tutvusin tema perega. Kalle isa Robert Kasemägi töötas siis veel Estonias ja Otsa koolis pedagoogina. Saime väga hea kontakti ja sellest kasvas välja eluaegne sõprus. Kui mitmete heade sarvemängijate lahkumise tõttu oli väga vaja pedagoogi Eesti Muusika ja Teatriakadeemiasse, palus Robert mind appi. Nii ma alustasin aastal 1994 Kaarli pst. õpetamisega algul soome keeles aga varsti vahetasin selle eesti keele vastu välja ja mulle tundub, et saime hästi hakkama.

2010 aastal oli ERSO-l kavas  Malhleri 5. sümfoonia, mis on väga tuntud ka oma kuulsa metsasarve soolo tõttu ja mind kutsuti seda mängima. Ju läks see siis nii hästi, et sooviti mind tihedamini kuulda. Pakuti sellist lepingut, et kui olen Eestis õpetamas, mängiksin ühtlasi ka orkestris. Mul oli selle pakkumise üle väga hea meel, sest ma armastan muusikat  ja seetõttu olen juba mitu aastat selles sümpaatses orkestris mänginud. Huvitav kokkusattumus on see, et ma alustasin Helsingis Soome RSO-s mängimist 26 aastasena, Tallinnas ERSO-s alustades olin 62 aastane.

Milliste nippidega suudate hoida ennast nii vitaalsena ja püsida järjepanu heas mänguvormis?

Olen õppejõuna pidanud kogu aeg ennast arendama ja vormis olema, et õpilastele eeskujuks olla. Vitaalsuse saladus ei olegi milleski muus. Olen loonud oma metoodika, mida olen saanud Sibeliuse Akadeemia ja ka EMTA tudengeid õpetades aastakümneid kontrollida ja täiustada. Pidev noorte inimestega suhtlemine hoiab mõtlemise värskena. Ka neilt on alati midagi õppida, see ongi interaktiivne töö.

Unistus?

Ma tunnen ennast tõesti äravalituna, kuna olen saanud juba noorest east muusikat õppida. Maailmas on miljoneid andekaid noori, kellel pole seda võimalust. Mul on selline mõte, et kord võiks veel siia maailma sündida ainult muusika pärast, hea muusika annab inimesele nii palju rikkust, ilu ja tundlikkust, et seda pole võimalik üle hinnata.

Kalervo Kulmala õnnitlemine Eestis toimub 16. detsembril Eesti Muusika ja Teatriakadeemias kell 16.00.

 

Igavene link sellele artiklile: http://pmkoda.ee/et/kalervo-kulmala-70/