SEMINAR – Puhkpilliorkestrite repertuaari väljaandmise uued suundumused

21. aprill 2024 kell 15.45-18.00 toimub MUBA saalis Puhkpillimuusika Koja ja Laulupeo Sihtasutuse koostöös seminar “Puhkpilliorkestrite repertuaari väljaandmise uued suundumused”.

Kuidas võiks olla vormistatud (puhkpilli)orkestri partituur, et pakuks huvi võimalikult paljudele, koosseisult erinevatele orkestritele?


Sihtgrupp:

  • Dirigendid (potentsiaalsed seadete tellijad ja kasutajad)
  • Orkestreerijad ja arranžeerijad.
  • Nootide väljaandjad ja edasimüüjad.
  • Kompositsiooni suuna õpilased ja üliõpilased

Taustast:

Uute orkestratsioonide vormid, nagu Flex orkestratsioonid, mis on kohandatavad väga erinevatele koosseisudele, on muutunud üha populaarsemaks. Samuti on kasvav huvi noodiväljaannete vastu, mis pakuvad lihtsustatud partiisid mängijatele, kelle oskused ei pruugi vastata teose üldisele raskusastmele. Nende ja veel võimalike hiljuti kasutusele võetud formaatide oluliste erinevuste vahel selguse loomise vajadus ilmnes häälekalt Türi Kultuurikeskuses läinud aasta sügisel toimunud 2025 laulupeo puhkpilliorkestrite repertuaariseminaril.

Seminari eesmärgid:

  • Luua arusaamist ja selgust uute orkestratsiooniformaatide tekkimise põhjustes.
  • Julgustada uuendustele suunatud koostööd dirigentide, heliloojate, arranžeerijate ja kirjastajate vahel.
  • Tõsta koosmängu õpetamisega tegelevate õpetajate ja õpetajate koolitajate teadlikkust ja praktilisi oskusi.

Ettekanded:

  • Mati Põdra – Väiksema mängukogemusega mängijate kaasamise toetamiseks loodud nootikohandustest 2025 aastal toimuval laulupeol.

Mati tutvustab printsiipe millest lähtus nn lihtsustatud partiide loomisel. Plaanis on demonstreerida 1-2 loo lihtsustatud partiisid ja nende õpetamisvõimalusi klaveri saatel.

  • Ott Kask – Järjet populaarsmate flex-seadete kasutamisega tekkinud võimalustest lahendada väiksemate eriilmeliste muusikaliste koosluste repertuaariprobleeme

Helilooja, seadja ja mitmete muusikaliste kollektiivide juhi vaade repertuaari vormistusele isikliku kogemuse näidete varal.

  • Tõnis Kõrvits – Suund seadete universaalsusele ei ole sobilik päästerõngas laulupidude tarvis.

Seadja jaoks on vaja selget lähteülesannet. Liialt universaalsed seaded ei pruugi kellelegi sobida.. Tõnise teema fookuseks on vajadus seade tellijal esmalt endale selgeks teha, millist muusikat millises kontekstis  kasutatakse.

  • Kristjan Nõlvak – Digitaliseeritud kujul repertuaari legaalseks levitamise võimalustest.

Score Musicu tutvustuse näitel üks võimalust kaasaegseks ja loodussäästlikus repertuaari legaalseks levitamiseks.

Seminari modereerib Harry Illak.

VABA MIKROFON aruteluks ja ettepanekuteks.


Seminari korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital


Kokkuvõte seminari ettekannetest ja sõnavõttudest

  • Laulupidude repertuaari väljaanded on samm-sammult järjest paremini vormistatud ja vastavad üha enam dirigentide ootustele. Viimasel 30 aastal on saanud normiks, et kõikide ettekantavate teoste puhul on olemas täispartituurid. Varasemalt kasutatud kahe- ja kolmerealised direktsioonid on muutunud ajalooks.
  • Laulupeo lugude nootide väljaandmisel on järjest enam mõeldud väiksema mängukogemusega mängijate kaasamise võimalusele. Kasutusele on võetud lihtsustatud lisapartiide loomine, kuid see ei ole alati probleeme lahendanud. Näiteks mõne konkreetse pillirühma muusikalise materjali asendamine teise pillirühma lihtsama muusikalise faktuuriga on tekitanud segadusi pillirühma sees. Mitmetel juhtudel on lihtsustatud partiid kujunenud ebaloogiliseks ja tehtud lihtsustused pole olnud põhjendatud ega järginud konkreetsete instrumentide õppimisel spetsiifilisi eripärasid.
  • Lihtsustatud partiide loomine ei peaks olema helilooja või seadja ülesanne, vaid see tuleks tellida instrumentide õpetamist tundvatelt spetsialistidelt. Eeloleval 2025. aastal toimuval laulupeol puhkpilliorkestrite teostele lihtsustatud lisapartiide loomine on tellitud Mati Põdralt, kes on lähtepunktiks võtnud konkreetse instrumendi põhipartiid. Easy partiidesse pole lisatud selliseid elemente, mis vastava pillirühma põhipartiis ei kajastu. Ameerika Orkestrijuhtide Ühenduse väljatöötatud tasemete maatriksis tuginedes on võetud aluseks 1. taseme tehnilised nõudmised, eeskätt heliulatuses ja kasutatavas rütmikas.
  • Oluliseks uuenduseks on lugudele klaviiride loomine, mis võimaldab partiide õppimist muusikalises kontekstis juhul, kui suures orkestris mängimiseks on vaja täiendavalt eeltööd teha või kui muusikalises kollektiivis puudub mõni orkestratsioonis oluline häälerühm. Järgmise sammuna ootavad pilliõpetajad õppematerjaliks kas digitaalseid fonogrammifaile või klaveril mängitud klaviiride salvestusi.
    Universaalseaded, rahvusvaheliselt tuntud kui flex-orkestratsioonid, on järjest kogumas populaarsust. Liikvel on palju erinevaid versioone. Eesmärgiks on võimaldada seade esitust erinevate muusikaliste kooslustega.
  • Flex-orkestratsioonide kasutamise edukus sõltub otseselt orkestrijuhi teadmistest ja oskusest leida parim häälte jaotus mängijate vahel. Flex-orkestratsioonide kasutamisel jääb ebamääraseks lõpptulemuse kõlavärv, seade tegijale jäävad määramatuks tämbrilised nüansid. Olenevalt muusikalise materjali faktuurist on häälerühmade hulk väga erinev (4–10). Hea tulemuse saavutamiseks annavad seadjad enamasti oma soovitused partiide kasutamiseks.
  • Flex-orkestratsioonidel on oluline roll sageli muutuva koosseisuga (näiteks kooli orkestrid) ja ka väiksemate kollektiivide repertuaaris.
  • Flex-orkestratsioonide kasutamine tarbemuusikas on kindlalt kasvav trend, kuid see ei ole rakendatav selgete ja nüansirikaste helikunsti taotluste loomiseks.
  • Tulevaste laulupidude repertuaari kuuluvate teoste ja seadete puhul peaks säilima eesmärgina võimalus kasutada paljude kõlavärvidega ühendorkestrit.
  • Ühendorkester peaks eristuma väikestest orkestritest mitte ainult kõlajõult, vaid ka tämbririkkuselt.
  • Orkestratsioonide relevantsuse tõstmiseks võiks kasutada enam põhipartiides noteeritud kommentaaride lisamise võimalust (väikesed noodid), mida vajadusel esitatakse väiksemate koosseisudega ettekannetel, kuid laulukaare all ühendorkestris ei esitata.
  • Et aidata väikseid koosseise laulupeo repertuaari protsessis teoste omandamisel ja ka iseseisvalt esitamisel, võiksid klaviirid ka puhkpilliorkestri repertuaari väljaandmisel muutuda normiks, nii nagu see on sümfooniaorkestrite repertuaari väljaannetes juba täna.
  • Ilmunud trükiste ja väljaannete avalike andmebaaside statistikale tuginedes on puhkpillimuusika tugevas langustrendis. Reaalsus tegelikult siin kindlasti ei peegeldu.
    Puhkpillimuusika uudislooming ja seaded on kahjuks viimastel aegadel suures osas kirjastamata, levivad käest kätte, sõbralt sõbrale.
  • Eesti puhkpillimuusika rahvusvahelise levi laiendamiseks ja edasiseks säilitamiseks on tungiv vajadus enam pöörata tähelepanu nootide kirjastamiseks vajalikule lõppvormistusele.
  • Nootide kirjastamine peaks muutuma elementaarseks normiks ning selle tarvis on vaja leida vajalikud vahendid. Puhkpillimuusika repertuaar peab olema kõigile soovijatele legaalselt ja mõistliku hinna eest kättesaadav.

 

Suur tänu Saue Muusikakooli noortele ja nende kontsertmeistrile Priit Purgale lihtsustatud partiide näitlikustamise eest! Tänud, Ave Sopp ja Kersti Seitam (Laulupeo Sihtasutus) ning Daniel Hinno (VOP ja MUBA), seminari korralduspoolel kaastöö eest!


Seminari materjalid

Igavene link sellele artiklile: http://pmkoda.ee/seminar-puhkpilliorkestrite-repertuaari-valjaandmise-uued-suundumused/