Eesti Kooriühingu aastapreemiate gala

Eesti Kooriühingu aasatapreemiate gala 2017 plakatEesti Kooriühingu aastapreemiate gala toimub laupäeval, 20. jaanuaril 2018 kell 15 Estonia kontserdisaalis.

12 kategoorias kandideerib koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiatele 80 nominenti.

Puhkpillimuusikuid puudutavad nominatsioonid:

AASTA PUHKPILLIORKESTER
 Nominatsiooni ettepaneku esitaja
Eesti Noorte Kontsertorkester
Kalev Lindal; Tartu valla Muusikakool
Eesti Noorte Puhkpilliorkester
Eesti Saksofoniühing; Puhkpillimuusika Koda
Rapla Maakonna Noorte Puhkpilliorkester
Märjamaa Muusika- ja Kunstikool
Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpilliorkester
Eesti Puhkpillimuusika Ühing
AASTA PUHKPILLIORKESTRI DIRIGENT
  
Sirly Illak-Oluvere
Koorijuhtide ja Muusikaõpetajate Harjumaa Ühendus; Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool
Tarmo Kivisilla
Eesti Puhkpillimuusika Ühing
Silver Niinemets
Rapla Maakonna Noorte Puhkpilliorkester;  Eesti Puhkpillimuusika Ühing
AASTA KOORI/ORKESTRIPLAAT
DVD – Autorikontsert  Valdo Rüütelmaa 50
Eesti Noorte Kontsertorkester
AASTA KORRALDAJA
Kaido Kivi, Pärnumaa puhkpillimuusika aktivist
Eesti Kooriühingu muusikanõukogu

Vaata kõigi nominentide nimekirja.

 

Galal esinevad:

  • Eesti Noorte Puhkpilliorkester / Sirly Illak-Oluvere
  • Inseneride Meeskoor / Kuldar Schüts
  • Kammerkoor Collegium Musicale / Endrik Üksvärav
  • Kammerkoor Helü / Küllike Joosing
  • Otepää Gümnaasiumi lastekoor / Eve Eljand
  • RO Estonia poistekoori JUKUD / Mariliis Kreintaal
    Solist Carlos Liiv
    Kaastegev ansambel Etnosfäär

Kunstiline juht: Ingrid Roose
Õhtujuhid: Christopher Rajaveer ja Laura Kalle

Piletid: 8/12 eurot Piletilevis ja Piletimaailmas


Kontserdi salvestavad Klassikaraadio ja Tallinna Televisioon.

Kuula ja vaata:
Klassikaraadios 25. jaanuaril kell 19.05
Tallinna TVs 28. jaanuaril kell 17.35

Igavene link sellele artiklile: https://pmkoda.ee/eesti-kooriuhingu-aastapreemiate-gala/

Heliloomingu konkurss „NOOR HELILOOJA 2018“

Oodatud on ka teosed puhkpilliansamblitele!

Loomelabor, Eesti Heliloojate Liit ja Eesti Muusika Päevad kuulutavad välja heliloomingu konkursi

"Noor helilooja 2018!"

Konkurss on suunatud kuni 23-aastastele noortele ning on osa Eesti Muusika Päevad 2018 festivali programmist. Konkursi finaal toimub 16. aprillil kl 17 H. Elleri nim Tartu Muusikakooli Tubina saalis.

2018. aasta konkursi žürii esimees on helilooja ja Eesti Heliloojate Liidu esimees Märt-Matis Lill, žürii liikmed heliloojad Kristo Matson, Ardo-Ran Varres ja Liisa Hirsch.

MIKS OSALEDA?

  • Võimalus oma oskusi näidata, arendada ja proovile panna
  • Leida uusi kasulikke kontakte ja oma loominguga silma paista
  • Võidu korral teose tellimus Eesti Muusika Päevad / ISCM World New Music Days in Estonia 2019 aasta festivali programmi, mida kannaks rahvusvahelisel nüüdismuusika suursündmusel ette professionaalne, oma ala parim Eestis tegutsev muusikakollektiiv
  • Eriauhinnad Loomelaborilt, Eesti Muusika Päevade korraldajatelt ja partneritelt konkursi võitjatele (1-3 koht)

TINGIMUSED:

  • Teose pikkus 2 kuni 5 minutit
  • Kirjutatud:
    • Sooloinstrumendile
    • Ansamblikoosseisule kuni 5 instrumenti
    • Vokaalile ja kuni 3 instumendile
    • * Kasutada võib elektroonikat üksnes koos pilli või vokaaliga
  • Noot tuleb saata kinnises ümbrikus hiljemalt 16. märtsiks Eesti Heliloojate Liidu aadressile A. Lauteri 7c, Tallinn 10145, kirja pealkirjaks „Noor helilooja 2018“.
  • Noot või salvestus peab olema anonüümne ning tähistatud vaid osavõtja märksõnaga; *noodi juurde tuleb lisada kinnises ümbrikus helilooja andmed (nimi, e-post, kontakttelefoni number, kool ja juhendaja juhul kui on) ning tähistada see sama märksõnaga mis teoski.
  • Konkurss toimub kahes voorus ja teoseid hindab 4-liikmeline žürii.
  • I vooru tulemused tehakse teatavaks 26. märtsiks ning kuulutatakse välja Eesti Heliloojate Liidu ja Eesti Muusika Päevade kodulehel (www.helilooja.ee) ning Facebooki lehel.
  • I voor ehk finaal toimub esmaspäeval 16. aprillil kell 17.00 H. Elleri nim Tartu Muusikakooli Tubina saalis NB! Osavõtjad on kohustatud ise leidma esitajad.

Konkurss „Noor Helilooja“ sai alguse Eesti Heliloojate Liidu ning Loomelabori koostööst aastal 2014, mil helilooja ja pedagoog Kristo Matson kureeris Viljandis toimunud suvekooli Loomelabor. Noortele suunatud heliloomingu töötoast tekkis vajadus anda andekatele noortele võimalus tutvustada laiemale publikule oma loomingut ning saada tagasisidet professionaalsetelt muusikutelt ja tippheliloojatelt. Olgugi et loomine on isiklik protsess, vajab iga muusikuteed alustav noor võimalust omavaheliseks mõõduvõtmiseks ning kohta eneseteostuseks. Konkursiformaat on parim viis end tutvustada, proovile panna, kogemusi ammutada ja õppida. Osavõtt annab tõuke edasiseks loominguliseks tegevuseks ja motivatsiooniks.  

Konkursi senised võitjad Kristel Kolkanen ja Karl Tipp on saavutanud konkursijärgselt märkimisväärseid tulemusi, saades vaatamata oma noorele eale teoste tellimusi ka professionaalsetelt kollektiividelt (Kolkanen – Resonabilis; Tipp – Estonian Cello Ensemble).

2016. aasta konkursi võitja Karl Tipp`i uudisteos 10` kanti ette 2017.a. Eesti Muusika Päevade põhiprogrammis Estonian Cello Ensemble esituses. 2017. aasta konkursi võitnud Gerta Raidma uudisteos tuleb esiettekandele Eesti Muusika Päevad 2018 põhiprogrammis Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses.


Vaata ka:

Noor Helilooja Facebookis

www.helilooja.ee/loomelabor/

Lisainfo: Ronja Soopan, Loomelabor projektijuht / noorhelilooja@gmail.com / Tel: 53406882


 

 

Igavene link sellele artiklile: https://pmkoda.ee/noor-helilooja-2018/

Puhkpillide gruppiõppe meetodi Yamaha ClassBand töötoad Eestis

Yamaha ClassBand on puhkpillide õpetamise meetod, mille abil omandatakse orkestris osalemiseks nii muusika-teoreetilised põhitõed kui ka praktilised pillimängu elementaaroskused.

With our unique expertise and sensibilities, gained from our devotion to sound and music, we are committed to creating excitement and cultural inspiration together with people around the world.

Yamaha Class Band litsenseeritud mentor Marion Zwanenberg-Neefs

Töötubades koolitajaks on 14 aastase kogemusega Yamaha ClassBand Euroopa piirkonna mentor Marion Zwanenberg (Holland). Koolitused toimuvad inglise keeles (vajadusel personaalne tõlge eesti keelde).

Yamaha ClassBand koolitused toimuvad:

reedel, 2. veebruaril 2018 kell 14:00-17:00 Võhma Muusikakoolis (Veski 12, Võhma linn, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa,70602)

laupäeval, 3. veebruaril kell 15:00-18:00 Põltsamaa Kultuurikeskuses (J.Kuperjanovi 1,  Põltsamaa, 48105)

Seminaridel teemad:

  • Yamaha Class Band meetodi tutvustus;
  • rühmaõppe eripäradest;
  • erinevatest praktikatest YCB rakendamisel:
  • juhtnöörid ja praktilised juhised rühmaõppega alustamiseks.

VÕHMAS toimuvale koolitusele eelregistreerumine kuni 25. jaanuar 2018

[maxbutton id=”3″ url=”https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfRkAriOMDL1qPQzqpQ1gwlS03b89oG_gD_si5NNi7yrbP9hA/viewform?c=0&w=1″ text=”Koolitusele registreerumine Võhmas” ]

Soovi korral väljastatakse koolitusel osalemise kohta tõend. Tõendi saamiseks tuleb täiendavalt täita Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia täienduskoolituse vorm.

[maxbutton id=”3″ url=”https://www.is.ut.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AR.ID&id_ay_toimumine=61083&systeemi_seaded=3,1,12,1&sessioon=0″ text=”Koolitustõendi taotlemine” ]

 

yamaha band class logo

Igavene link sellele artiklile: https://pmkoda.ee/yamaha-class-band-seminarid/

Mati Põdra 50

Mati Põdra, sündinud 15. jaanuar 1968 Tallinnas.

15. jaanuaril täitub dirigendil, õpetajal, heliloojal-arranžeerijal, kaitseliitlasel MATI PÕDRAL 50 aastaringi.

Olulisi teetähiseid Mati Põdra senisest tegevusest:

  • 1995–2009 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis muusikateoreetiliste ainete ja muusikaajaloo õpetaja;
  • 2009–2011 Islandi Vabariigis Thorshöfnis instrumendiõpetaja;
  • 2011–2013 Jana Tringi erakoolis kitarriõpetaja;
  • alates aastast 2011 Lihula Muusika- ja Kunstikoolis vaskpuhkpillide ja löökpillide õpetaja;
  • 2010/2011 oli ta Narva Lasteülikooli lektor;
  • alates 2013. aastast koordineerib Kaitseliidus orkestrite õppetegevust kogu organisatsioonis;
  • rahvusvaheliselt tunnustatud arranžeerija, kelle seatud muusikateoseid on mänginud puhkpilli- ja sümfooniaorkestrid nii Eestis kui ka Venemaal, Lätis, Soomes, Norras, Islandil, Austrias ja Saksamaal;
  • aasta üldlaulupeoks “Üheshingamine” koostatud puhkpilliorkestritele viisipõimik Uno Naissoo meloodiatest ja 2014. aasta üldlaulupeol kõlas puhkpilliorkestrite esituses viisipõimik “See kaunis maa” Kustas Kikerpuu loomingust.

Sinu avalikkusele teadaolev ametinimetuste loetelu on aukartust avaldav – õpetaja, dirigent, arranžeerija, koolitaja, kaitseliitlane. Kõik nimetatud ametid eeldavad tohutus hulgas osaoskuste valdamist.

Millistest lätetest oled ammutanud oma eluks vajaolevad teadmised ja oskused?

Konkreetseid lätteid on ehk raske nimetadagi, kuid on tõsi, et püüdsin juba lapsena aru saada, kuidas maailma asjad on omavahel seotud. Ehk ei kõla see väga stereotüüpselt, kui ma ütlen, et poiste lemmiktegevus läbi elu ongi vastuse otsimine küsimusele „kuidas see töötab?“ Ja nii kaob mõni poiss garaaži võrri putitama, teine lammutab vana arvuti tükkideks, kolmas… Mina pidasin õigeks hoolega õppida Muusikakeskkoolis ja hiljem Muusikaakadeemias kõike, ka seda, mida nii mõnedki minust nii tol ajal kui ka praegu paremad pillimehed teisejärguliseks pidasid. Harmoonia, solfedžo, muusikaajalugu ja nii edasi. Ajal, kui olin veel „noor ja ilus“, ma aga kindlasti veel ei mõelnud, et minust saab selline rööprähkleja, nagu hetkel olen. Lihtsalt läks nii. Oleksin võinud olla näiteks edukas ERSO orkestrant bioloogilise surmani, aga mingil hetkel hakkasid näpud sügelema ka millegi muu järgi. Selle millegi muu jaoks kuluski koolipõlves laotud vundament marjaks.

BrassQ+ tegemas ettevalmistusi suvise Eduard Tamme nim festivali meistriklassiks.

Sinu loodud seadete (orkestratsioonide) ja originaalloomingu nimekiri läheneb jõudsalt sajale või on juba seda ületanud. Lisaks muusikateoreetilistele teadmistele eeldab see head instrumentide tundmist, mängutehniliste võimaluste tajumist.

Mitme instrumendiga sa end sinasõbraks pead?

Kõigepealt, sada on kindlasti täis juba nende asjadega, mida on minu käest (raha eest) tellinud minu kõige pikemaaegsem partner, Kaitseväe orkester. Ja eks tellijaid ole ju teisigi ning laiast maailmast. Kui nüüd aga lisada kõik need juhtumid, mille puhul kehtib kirjutamata seadus, et omadelt raha ei võeta – kolm Kaitseliidu orkestrit, kolm tantsubändi, kooli brasskvintett ja löökpilliansambel, ja nii edasi vähemalt 25 viimast aastat, siis räägiks pigem numbrist 500. Kuna pole täpset arvet pidanud, ei oska ka öelda, kas see „juubel“ on juba käes või millal tuleb.

Nüüd küsimuse teisest poolest. Eestlaste rahvusspordiala on kümnevõistlus. Olen diplomeeritud kontrabassimängija, pikemalt õppinud tšellot ja muidugi klaverit. Vene sõjaväe hirmus sai endale ka madalad vaskpillid selgeks tehtud (ei läinudki vaja). Hetkel tunnen ennast kõige enesekindlamalt löökpillimängijana. Aga igal minu löökpilliõpilasel on mõni selline pill, mille mängimisel ta mulle juba ammu silmad ette annab. Lohutan ennast nendel hetkedel stamplausega, et hea õpetaja ongi see, kes õpilase endast paremini mängima õpetab.

Lihula Muusika- ja Kunstikoolis on mul hetkel õpilasi selliste pillide peal: fagott, metsasarv, trompet, tromboon, löökpillid, akordion, tšello ja kontrabass. Läbi orkestriklassi ja bändi puutun tihedalt kokku klarnetite ja saksofonidega, on tulnud õpetada ka kitarri- ja flöödiõpilasi. Üldiselt aga – minu pill on orkester. Sellel mängida on suurim väljakutse, mis üldse muusikul olla saab.

Mati Põdra oma esimese põhjalikumalt õpitud instrumendiga ansamblis musitseerimas multiinstrumentalistidega Margot Männik (flööt, vioola, klaver) ja Marie Põdra (oboe, kitarr, flööt).

Mille üle täna siiralt rõõmu tunned ja sisimas uhkusega tagasi vaatad? Mis meelehärmi valmistab?

Ma ei vaata kunagi tagasi, vaid lasen asjadel kulgeda. Nagu olen kunagi öelnud: iga lugu ei lõpe selle hetkega, kui ütled kooli lõpuaktusel ilusaid lauseid ja lased võib-olla oma rinnaesise märjaks nutta. Kas ta tahab vilistlasena kooli orkestris edasi mängida? Kas ta valib ise tee, mis viib ta pillimehena või pilliõpetajana tööle? Kas ta toob minu juurde õppima oma lapsed?

Minu kohe-kohe saabuva juubelikontserdi puhuks teadsin juba pikalt ette, et tahan lavale sümfooniaorkestrit, ja panustasin sellele, et olen suutnud omale soetada rohkem sõpru kui vaenlasi.

Kõik läkski nagu planeeritud, nii mõneski pillirühmas registreerus rohkemgi kui hädapäraselt vaja. Osavõtust teatas selliseidki, keda ma isiklikult üldse siiani pole tundnud (noored teistest orkestritest, kellele eakaaslastest sõbrad-kolleegid rääkisid, et lahe saab olema), tulevad mõned sellised, kellega koolipõlves suurt ei suhelnudki …ju siis nad on siiski minust midagi külge saanud. Selle üle võib tõesti head meelt tunda. Ja uhkusega vaadata …ei, mitte tagasi, vaid edasi.

Kurbadest asjadest. Neil ei tohi lasta oma elu üle võimust võtta. Neid on, ja on meie ümber tegelikult päris palju. Ka nendes valdkondades, kus tegutsen. Ei hakka ühtki nime ega konkreetset olukorda nimetama (kes tunneb ennast puudutatuna, kaevaku kohtusse, siis saab lähemalt kuulda), aga: mõttetu konkureerimine kõiges ja konkursitulemuste haiglane fetišeerimine. Paralleelsete struktuuride moodustamine selle asemel, et analüüsida, mis ei ole läinud plaanikohaselt ja miks. Inimeste hindamine mitte nende tegude põhjal, vaid selle põhjal, millisesse „parteisse“ nad kuuluvad. Heade mõtete ignoreerimine ainult põhjusel, et nood tulid valest liivakastist. Et tegutsen viimastel aastatel Lihulas ja noortega, olen kogenud ka eelarvamuslikku suhtumist vanuse või elukoha põhiselt.

Ma olen viimastel aastatel üritanud seda kõike lihtsalt ignoreerida ja pühenduda põhitegevusele. Olengi selle tulemusel saanud terve põlvkonna noori häid muusikuid, kes on saanud üles kasvada võimalikult ärapanemistevabas õhkkonnas. Kui kuskile mängima kutsutakse, vaatan ainult kalendrit, kas kuupäev sobib. Seejärel uurin, kas ka muusikaline kontseptsioon sobib. Ja mitte mingil juhul ei vaata, milline MTÜ on parasjagu asja taga. Kui, siis ainult niipalju, et ühegi erakonna üritusel mundrit kandes või ka erariides, aga Kaitseliidu orkestrina, üles ei astu.

Mis võiks olla sinu kolm soovi kõike lubavale kuldkalakesele? 

1.Ööpäev võiks olla pikk umbes 28 tundi, siis oleks aega rohkemate asjadega tegeleda.

2.Lääneranna vallast võiks naftat leida. Iseenesest, ma vihkan raha ja muutun alati närviliseks, kui olen mingi töö ära teinud ja keegi küsib, mis ma selle eest tahan. Aga suure raha abil annab siiski suuri asju teha täie rauaga. Eks ole, kui meil on vaja saata kedagi kaugushüppe meistrivõistlustele, siis me saadame ikka ühe inimese, kes suudab hüpata seitse meetrit, mitte seitset inimest, kes suudavad hüpata igaüks ühe meetri? Kui ma aga vaatan näiteks igasuguseid toetusejagamisi, siis tundub, et on unustatud vana hea Tõstamaa vanasõna: sitta tuleb visata ikka sellele kapsataimele, mis kasvab. Suur hunnik maksumaksja raha jagatakse laiali, ja selle tulemusel keegi ära ei sure, aga ei ela ka. Üks naftaleiukoht lahendaks meie jaoks hetkel paljugi.

3.Sõltumata soovi number kaks täitmise võimalikkusest vajaksin suuremat klassi. Või tegelikult lausa oma koolimaja. Olemasolevasse ei kipu enam pillid ja noodidki ära mahtuma, inimestest rääkimata.

GAZ 51 autokastis laulupeo rongkäigus 2017 suvel. (Foto autor Olev Mihkelmaa)

Info juubelikontserdi kohta:

Kontserdil „Me armastame teatrit“ esineb selleks kontserdiks kokkutulnud sümfooniaorkester (kontsertmeister Arvo Leibur), mängijaid on järgmistest kollektiividest: ERSO, Vanemuise SO, Kaitseväe orkester, Nõmme MK sümfooniaorkester, Kaitseliidu orkestriteenistus (Tallinna, Pärnumaa ja Lääne malevate orkestrid) ja mitmelt poolt mujaltki, kõiki ei oskagi kohe nimetada.

Kontserdi esimest poolt hoiame (vähemalt püüame hoida) akadeemilistes raamides ja järkjärguline „vabakslaskmine“ toimub teises pooles. Pärast kontserti jätkub üritus väikese tordisöömise ja pokaali mulliga vedeliku taustal peeglisaalis, kus ennast tantsuks ja meeleolumuusikaks üles seadnud Junior Danceband – see lava on täiesti vabalt kasutatav, ära ei aeta kedagi, kes tahab teha mõne üllatusnumbri või siis ei julenud ennast suurel laval näidata.

Mati Põdra: “Igatahes on tulekul head muusikat täis üritus. Tere tulemast!”


Täiendavalt veebiviiteid:

Igavene link sellele artiklile: https://pmkoda.ee/mati-podra-50/

Ilusat saabuvat aastavahetust ja head uut aastat!

Tegusat 2018. aastat!

Tegusat 2018. aastat!

 

Igavene link sellele artiklile: https://pmkoda.ee/head-uut-aastat/