Puhkpilliorkestritest laulupidudel

Tõnu Soosõrv

Tõnu Soosõrv

Mõte tutvuda põhjalikumalt puhkpilliorkestrite osalemisega üldlaulupidudel tekkis päris juhuslikult, kui külastasin Eesti Noorte Puhkpilliorkestri kontserti 28. jaanuaril (2024) Tabasalu Muusikakoolis. Vastsed orkestri dirigendid Silver Niinemets ja Priit Ruusalepp olid seekordse orkestri esimese kontserdi teemaks valinud läbilõike üldlaulupidudel ja noorte laulupidudel kavas olnud muusikast. Kuigi olen ka ise mängijana ja hiljem kollektiivi juhina küllalt pikka aega olnud seotud laulupidudega, mõistsin järsku, et kuigi mäletan paljusid esitatud teoseid ja dirigente, ei ole mul kaugeltki terviklikku pilti puhkpilliorkestrite esinemisest laulupidudel.

Niisiis võtsin asja käsile ja esitan siin, kuna see võib pakkuda huvi teistelegi. Samas, see ei ole kindlasti tõsine uurimistöö. Allikatena olen kasutanud Silver Niinemetsa koostatud ülevaadet puhkpilliorkestrite laulupidude repertuaarist ja Eesti Laulu- ja tantsupeo SA materjale internetis (sa.laulupidu.ee/laulupeod-1869-2009/). Kuid kumbki neist ei ole päris täielik. Puudulikud on andmed II laulupeo ja osaliselt ka mõne hilisema peo kohta. Seega kehtivad allpooltoodud arvandmed ainult olemasolevate kavade kohta ja ei ole päris täpsed, kuid üldpilti see ei mõjuta. Analüüsis on arvestatud ainult ühendorkestri poolt esitatud palu, ka neid, mis esitati ühiselt koos kooridega. Laulude saateid valikorkestritelt arvestatud ei ole. Nii on ka nö „kohustusliku“ repertuaariga. A. Lvovi „Keisri laulu“ esitati kindlasti rohkem kordi, kui see analüüsist paistab. Olen seda arvestanud kui ta tundus kava osana, mitte eraldi hümnina. Sama kehtib F. Paciuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ kohta, mida esitati lauluna 1896. aastal kontserdi kavas, hilisematel pidude riigihümnina teda enam arvesse võetud ei ole. Muidugi on see arvamus tihti subjektiivne. Ka ei ole arvestatud mängijate soovil korratud teoste esitust, sest neid andmeid oleks väga keeruline (kui üldse võimalik) leida.

25. veebruar 2024


Mõnda puhkpilliorkestrite esinemisest laulupidudel

Puhkpillorkestrid  on osalenud üldlaulupidudel algusest peale. Tõsi, I üldlaulupeol 1869. a Tartus „mängukoorid“ (kokku 56 mängijaga) kontsertidel iseseisvalt ei esinenud, vaid piirdusid koraalilaulude saatmisega. Laulupidu algas orkestrite äratusmängudega Tartu Jaani ja Maarja kiriku tornidest. Seejärel oli kavas ühine rongkäik toonase Vanemuise maja juurest Tähe tänavalt Toomeorgu jumalateenistusele, kus teenisid mitmed kirikuõpetajad, Väägvere pasunakoor ja Tartu-Maarja segakoor. Pealelõunal jätkus programm vaimuliku kontserdiga Ressource’i aias, tänase Peetri kiriku juures. See algas kolme koraali laulmisega pasunakooride saatel. Juhatas Adalbert Hugo Willigerode. Peo kolmandal päeval toimus kooride võistulaulmine ja pasunakooride võistumängimine, mille võitis Väägvere pasunakoor mida juhatas David Otto Wirkhaus.

Orkestrite  esinemine laulupeo kontsertidel algas II üldlaulupeol 1879. Pidu ise algas samuti koraalide mängimisega kirikutornidest. Toimus 4 kontserti – vaimulik kontsert, ilmalik kontsert, üksikute kooride kontsert ja võistulaulmise-mängimise kontsert. Muusikat esitati plokkidena – üks pala puhkpilliorkestritelt, 4-5 laulu, seejärel kõne. Vaimulikul kontserdil esitasid orkestrid 3 pala iseseisvalt ja ühe koos kooriga, ilmalikul kontserdil 3 marssi ja ühe pala koos kooriga ja ülejäänud kontsertidel veel kaks pala ja kaks marssi, seega üldse 12 teost. Ühendkoorid esitasid 22 laulu, seega oli orkestrimuusika osakaal märkimisväärselt suur. Ette rutates võib öelda, et tulevikus hakkas see järjest kahanema.  Orkestreid juhatasid Willigerode ja Wirkhaus. (Kes mida, ei ole täpsustatud.)

Järgnevad laulupeod toimusid üldjoontes analoogselt esimestega ainult mõningate muutustega

Näiteks III laulupeol Tallinnas 1880 eraldi vaimulikku kontserti ei toimunud, vaid ilmalikud ja vaimulikud laulud esitati segamini. I kontserdil esitas ühendorkester iseseisvalt ainult ühe pala ja „Keisri laulu“ koos kooridega. Väägvere orkester mängis peo avamiseks ühe koraali. Laule esitati 14. II kontserdil esinesid ainult koorid. Kas ei jõutud lühikese ettevalmistusaja tõttu rohkem palu ette valmistada, igatahes nii väike ei ole puhkpilliorkestrite osa kunagi olnud.

Edaspidi hakkasid lisanduma uued kooriliigid. IV laulupeol kus lisandusid segakoorid ja ka keelpilliorkestrid ühe palaga, oli üldse kavas 39 teost, millest puhkpilliorkester esitas 10, seega siiski veel veerandi kogu kavast.

V laulupeol toimus teatav murrang kooride kavas – järsult suurenes Eesti heliloomingu osakaal, puhkpilliorkestrite repertuaaris see aga ei kajastunud, omamaine helilooming praktiliselt lihtsalt puudus.

VI laulupeol 1896 toimus viimast korda orkestrite võistumängimine (seda ei toimunud ka III laulupeol). Põhjuseks oli, et võistumängimises osalesid ainult üksikud orkestrid (kõige enam II peol – 7). Samal peol osalesid võistulaulmisel ka naiskoorid, aga laulupeole pääsesid nad alles X laulupeol 1933, lastekoorid aga juba 1910. Muidu kulgesid peod küllalt traditsiooniliselt, ikka äratuseks koraalid tornidest ja muusika plokkidena (5-6 laulu, „mängukoor“ ikka esimesena. See muutus VII laulupeol 1910. Seekord orkestrid alustasid kontserte ja lõpetasid peo. (I kontsert: Ühendatult Keisri laul, siis 3 pala orkestrilt ja 13 laulu; II kontsert 2 pala orkestrilt, 17 laulu, osa neist orkestri saatel ja lõpumarss.

Ei ole päris selge, kas koore saatis ühendorkester või üksikud valikorkestrid. Siin on eeldatud, et koos kooridega mängis ühendorkester (autori kommentaar).

Suuremad muutused laulupidude kavas leidsid aset Eesti Vabariigi ajal VIII laulupeol 1923. Seekord äratusmänge ei olnud. Toimus kolm kontserti. Puhkpilliorkester avas I ja II kontserdi avapalaga ja esines siis lühiplokkidena kooride vahel ja II kontserdi lõpus. Kui kooride kavas oli ainult eesti muusika (ühe erandiga Soomest tulnud külaliskoori auks) siis puhkpilliorkestrite kavas oli endiselt saksa kergem muusika, sest algupärane helilooming puudus. Uudse ettevõtmisena toimus III kontserdil eraldi sõjaväe pasunakooride (tänapäevases mõistes kutseliste orkestrite)  kontsert, kus esitati 10 pala, sellest 2 eesti lugu – „Tuljak“ ja „Kuldrannake“. Peale seda esinesid üksikud koorid ja ühendkoor esitas valiku I ja II kontserdil ettekantud lauludest. Tavaorkestrite osa jäi kooridega võrreldes seekord üpris tagasihoidlikuks (I kontserdil 12 – 3 ja II kontserdil 13 – 3). Seevastu sõjaväeorkestrite osa oli suur. (Kuna selle kontserdi kooride kava ei ole, siis arvulist suhet leida ei saa, kuid kümme järjestikust teost on tõsine kontsert.)

IX üldlaulupidu 1928 sarnanes oma ülesehituselt  tänapäevaste pidudega. Kooriliigid esinesid plokkidena (ka orkestreid võib ju vaadelda ühe kooriliigina.) Arvestades esinejate arvu (eriti tänapäeval), on see logistiliselt muidugi kõige otstarbekam. Toimus kolm kontserti. Teise päeva (pühapäev) hommikul toimusid jälle ka äratusmängud. Seekord kõlas ka puhkpilliorkestrite esituses eranditult eesti muusika, I kontserdil 5 pala ja II samuti 5, kusjuures kolm teost oli kavas mõlemal päeva, seega üldse 7 teost, nende hulgas 3 marssi. Proportsioon kooridega : I kontsert 21- 5, II kontsert 19 – 5. III kontserdil esinesid ühendatud sõjaväeorkestrid, kuid kava ei ole kahjuks toodud.

X laulupeol 1933 sõjaväeorkestreid kavas ei olnud.  Ka kolmandal kontserdil esinesid ühendatud puhkpilliorkestrid, mängiti I ja II kontserdil kavas olnud teoseid. Nad esitasid 15 Esitusi oli 15, kavas aga 10 teost, kusjuures mitmed neist olid ulatuslikud. Ei varem, ega hiljem ei ole ühel peol samu teoseid mängitud mitu korda (mitte arvestades kordamisele tulnud palu). Selles mõttes olid 1928 ja 1933 aasta peod erandlikud. Hiljem, eriti nõukogude ajal, on küll sarnaselt kooridele esitatud varasematel pidudel kavas olnud teoseid, kuid mitte korratud ühe peo erinevatel kontsertidel.

Peale 1938. a laulupidu tuli pidudesse okupatsiooni ja sõja tõttu suurem vahe, järgmine laulupidu toimus alles 1947. Selle ülesehitus oli üldjoontes sarnane eelmistega, erinevus oli muidugi repertuaaris. Koorimuusikat mõjutas see enam, puhkpilliorkestrid mängisid ikka ainult eesti muusikat. Äratusmänge ei tehtud, kontserte oli kaks.  Proportsioonid: I kontsert 28 – 4, II kontsert 27 – 3. Kokku seega 55:7.

Ka järgnevad peod kulgesid võrdlemisi sarnase stsenaariumi järgi. Orkestrid esinesid mõlemal päeval, esimesel harilikult kava keskel ja teist päeva alustades. Mõlemal kontserdil esitati 3-4 erinevat pala. Erandiks kujunes XV laulupidu 1960. aastal. Väga tugeva vihmasaju tõttu jäi esimese päeva kontsert ära. Õieti kujunes sellest spontaanne rahvalik kontsert, kus koorid esitasid mõned kavas olnud laulud dirigentidega ja jätkasid siis iseseisvalt. Orkestrid ei mänginud. Seetõttu kujundati II kontserdi kava nö käigupealt ümber ja orkestrid esitasid 6 pala, jättes kavast välja Harri Otsa „Noored matkajad“ ja Valter Ojakääru „Poiste tantsu“. (Neid ei ole ka hiljem laulupidudel esitatud.) Ka järgmisel peol, 1965. aastal esinesid puhkpilliorkestrid ainult II kontserdil kuue palaga. Edaspidi aga esineti jälle mõlemal päeval 3-4 palaga. Alates juubelilaulupeost 1969 taastati ka äratusmängude tava.

Peale Eesti Vabariigi taastamist on isetegevuslike puhkpilliorkestrite osa pigem veelgi vähenenud. Mängitud on enamasti ainult ühel kontserdil 5 (4) pala. I kontsert on reserveeritud valikkooridele ja kutselistele orkestritele. (Kutselised orkestrid lülitati laulupeo kavva alates XXIV peost 2004.)  Repertuaari osas oli erandlik XXVI üldlaulupidu „Aja puudutus“ 2014. Peo teemast tulenevalt esitati I kontserdil  üks pala igalt eelnevalt laulupeolt. Kutselised puhkpilliorkestrid esitasid seal galopi „Edasi“ (autor tundmatu, uus seade P. Saanilt) II laulupeolt, Porilaste marsi (autor tundmatu), ja E. Tamme avamängu „Kalev ja Linda“ X laulupeo kavast.

Alates 2014 on esinenud ka koondorkester 1-2 palaga. Viimasel üldlaulupeol 2019. aastal eines kutselistest puhkpilliorkestritest ainult Kaitseväe ja Politsei- ja Piirivalve ühendorkester (esitati 2 pala), sest teisi kutselisi puhkpilliorkestreid selleks ajaks enam ei olnudki. Kui see tendents jätkub, siis on peagi tegemist kutselise üksikorkestri esinemisega. Kui vaadelda isetegevuskollektiivide proportsioone, siis viimasel üllaulupeol esitati II kontserdil 29 laulu, sümfooniaorkester 4 pala, puhkpilliorkester 4 pala ja koondorkester  1 pala, seega instrumentaalmuusika osakaal on ligikaudu veerand nagu laulupidude algul, kuid see on jagatud mitme eri liigi vahel.

Noorte laulupeod

1962. aastal korraldati esimene noorte laulupidu (NL). Edasi toimusid need enamasti viie aasta tagant üldlaulupidude vaheaastatel. Oma ülesehituselt sarnanesid üldlaulupidudele, kuid piirdusid ühe kontserdiga. Puhkpilliorkestritel on kavas olnud enamasti neli pala, vahel ka kolm või viis. Noortepidudel on katsetatud ka mitmeid uuendusi, näit. instrumentaalkoosseisudest on osalenud ka viiuldajate ansambel ja akordionistide ansambel, viimastel pidudel ka sümfooniaorkestrid. VIII peol 1997 esinesid lisaks puhkpilliorkestritele ka mudilaste puhkpilliorkestrid. Muidugi ei saa seda mõista otseselt – tegu oli lihtsalt algajate orkestritega. Nemad ei mänginud iseseisvaid palu, vaid esitasid koos mudilaskooridega lastelaule. Viiest laulust kolme juhatasid koorijuhid, kahte aga puhkpilliorkestri dirigent. Hiljem mudilaste orkestrid kavas olnud ei ole.

Proportsionaalselt on noortepidudel puhkpillimuusika osakaal olnud veelgi väiksem kui üldlaulupidudel. Näiteks IX noortepeol 2002 oli orkestritel kavas 4 pala, kooridelt 33 laulu. Teisi instrumentaalkollektiive ei olnud. XII peol 2017 esitasid puhkpilliorkestrid samuti 4 pala kooridelt oli 38 laulu (hümni arvestamata). Kuid osalesid ka sümfooniaorkestrid 4 palaga ja  koondorkester 2 palaga. Koondorkestri mõte on ilus ja arusaadav, pakkuda esinemisvõimalust laululaval ka rahvamuusikutele. Kuivõrd elujõuliseks see osutub, seda näitab aeg. Probleem on selles, et näiteks kanneldele ja üldse keelpillidele sobivad helistikud ei ole kuigi mugavad puhkpillidele, eriti noorematele, kellel on väiksem ettevalmistus. Ka ei ole siinkirjutaja subjektiivse arvamuse kohaselt orkestratsioonid mõnede pillide osas olnud instrumendipärased. Kuid need vastuolud peaksid olema ületatavad.

Statistikat puhkpilliorkestrite kavadest

Üldse on käesoleva ajani toimunud 27 üldlaulupidu ja 13 noorte laulupidu, seega kokku 40 pidu. Nagu juba algul öeldud, ei ole andmed kõigi esitatud palade kohta täiesti täpsed. Olemasolevate allikate järgi on pidudel selle aja jooksul puhkpilliorkestrite esituses kõlanud 266 teost, sellest 209 üldlaulupidudel ja 57 noortepidudel. (Siia ei ole arvestatud publiku või esitajate soovil korratud teoseid, küll aga neid, mida mängiti ühel peol kaks korda, aga erinevatel kontsertidel (1928 ja 1933). Tegelikult on kõlanud teoste arv ilmselt kuni kümne võrra suurem, sest ei ole teada sõjaväeorkestrite kava 1928. a laulupeol. Kuna mitmeid teoseid on mängitud mitmel korral (erinevatel pidudel),  siis erinevaid teoseid on olnud pisut vähem  (vahel on ka keeruline otsustada, kas erinevaid seadeid lugeda erinevateks teosteks. Seda on siinkirjutaja otsustanud subjektiivselt, sest absoluutne täpsus ei ole olnud eesmärgiks).

Laulupidude kavades puhkpilliorkestrite poolt eraldi esitatud teoste hulk

Pidu Aasta Taidlusorkestrid Kutselised orkestrid* Kokku
I 1869
II 1879 11 11
III 1880 1 1
IV 1891 10 10
V 1894 15 15
VI 1896 15 15
VII 1910 6 6
VIII 1923 6 10 16
IX 1928 7 ? 7+?
X 1933 10 10
XI 1938 6 6
XII 1947 7 7
XIII 1950 6 6
XIV 1955 6 6
XV 1960 6 6
XVI 1965 6 6
XVII 1969 7 7
XVIII 1975 8 8
XIX 1980 7 7
XX 1985 7 7
XXI 1990 7 7
XXII 1994 8 8
XXIII 1999 4 4
XXIV 2004 5 5 10
XXV 2009 4 5 9
XXVI 2014 5 3 8
XXVII 2019 4 2 6
Kokku 184 25+? 209+?

* Kutseliste orkestite hulka kuuluvad ka sõjaväeorkestid

Noorte laulupidude kavades puhkpilliorkestrite poolt esitatud teoste hulk

Peo number Aasta Teoste arv
I 1962 4
II 1967 4
III 1972 4
IV 1977 4
V 1982 4
VI 1987 3
VII 1993 4
VIII 1997 9*
IX 2002 4
X 2007 4
XI 2011 4
XII 2017 4
XIII 2023 5
Kokku 57

 

* VIII peol 1997 esinesid lisaks puhkpilliorkestritele ka mudilaste puhkpilliorkestrid. Nemad ei mänginud iseseisvaid palu, vaid esitasid koos mudilaskooridega lastelaule. Viiest laulust kolme juhatasid koorijuhid, kahte aga puhkpilliorkestri dirigent.

Pidudel on kõlanud 225 erinevat teost. Nendest 11 autor on teadmata (14 esitust). Mängitud on 135 autori muusikat, sellest 72 Eesti heliloojatelt , 55 lääne heliloojatelt ja 8 vene heliloojatelt. Paljudelt heliloojatelt on mängitud mitmeid teoseid. Mõnevõrra ootamatult on kõige rohkem mängitud vähetuntud Saksa helilooja ja dirigendi Eduard Kiesleri (1840 – 1929) muusikat – 15 teost. Populaarsuselt järgnevad talle Rein Ploom 9 teosega, Eugen Kapp, Tõnis Kõrvits (põhiliselt seaded) ja Priit Raik 7 teosega. Eduard Tammelt on mängitud 6 teost. Hans Hindperelt ja Ott Kaselt on kummaltki mängitud 5 teost. Beethoven, Raimund Kull ja Riivo Jõgi on esindatud 4 teosega. Neid heliloojaid, kellelt on mängitud rohkem kui üks pala, on veel terve rida. Täpsemad andmed selle kohta leiab kirjutise lõpus olevast tabelist.

Kui kooridel on aastatega esile tõusnud mitmed laulud, ilma milleta ei kujuta laulupidu ettegi, siis orkestritel sellist püsirepertuaari ei ole. See ei oleks ka ilmselt otstarbekas, sest orkestri poolt esitatavate palade arv on niigi väga väike. Seda ei tehtud ka varasematel pidudel, kui puhkpillide osa oli proportsionaalselt suurem, kuid siis ei olnud kavas ka eesti muusikat. Muutus tuli 1928. ja 1933. aasta laulupidudel. Siis korrati ka mitmeid kavas olnud teoseid, mängides neid sama peo erinevatel kontsertidel. 1938. aasta laulupeol sellest tavast loobuti. Nõukogude perioodil hakati aeg-ajalt uuesti kavva võtma varasematel pidudel kavas olnud teoseid. Seda on jätkatud ka taastatud Eesti Vabariigis korraldatud pidudel. Erandlik selles osas oli 2014. aasta laulupeol „Aja puudutus. Puudutuse aeg“, kui esimese kontserdi kava oli tervikuna koostatud eelnenud laulupidudel kõlanud teostest, igalt peolt üks. Kutselised puhkpilliorkestrid esinesid seal kolme palaga, taidlusorkestrid esitasid teisel kontserdil värsket loomingut. Niisiis, kuigi puhkpilliorkestrite kavas on varem kõlanud teoste esitamine pigem erand, on siiski rida teoseid kõlanud korduvalt. Selle pingerea tipus troonivad Eduard Tamme pidulik avamäng „Kalev ja Linda“ Miina Härma muusika ainetel ja  Miina Härma – Raimund Kulli „Tuljak“, mida on esitatud viiel korral. Neljal korral on kõlanud Paul Karbi fantaasia „Kiigemäel“, kolmel korral Juta kaebelaul Evald Aava ooperist „Vikerlased“, Eero Liivese „Kalurite tants“, Villem Kapi „Pidulik proloog“, Juhan Jürme „Rukkirääk“ ja kaks tuntud marssi – tundmatu autori „Porilaste marss“ ja Raimund Kulli bravuurmarss „Kodumaa“.  Mitmeid teoseid on mängitud kahel peol. Noorte laulupidudel teoseid korduvalt esitatud ei ole. Täpsemalt näeb seda eelpoolmainitud tabelis kirjutise lõpus.

Žanriliselt on laulupeol esitatud muusika palett väga kirev, laulude instrumentaalseadetest ulatuslike avamängude ja popurriideni. Kuid siin pööraks tähelepanu marssidele. On ju marss puhkpillimuusika väljakujunemisest saadik kuulunud selle juurde. Jättes kõrvale laulupeo rongkäigu, on ka kontsertosas mängitud üpris palju marsse, eriti varasematel pidudel. Üldse on marsse mängitud 53 korral, 10 neist noorte laulupidudel. See on ligikaudu viiendik kõigist laulupidudel kõlanud teostest. Mitmeid marsse on mängitud ka korduvalt. Kõige rohkem mängiti marsse varasematel pidude. Eesti Vabariigi pidudel mängiti neid vähe, üldse ei olnud marsse kavas 1938. aasta üldlaulupeol. Hiljem on nad traditsiooniliselt ikka kavas olnud, enamasti üks, vahel ka rohkem. Marsse ei mängitud 1955, 1960 ja 1969, uuemal ajal 2019, seega mingist kindlast traditsioonist otseselt rääkida ei saa. Noorte laulupidudel ei oma marss nii kindlat kohta, kuigi neid on mängitud kaheksal peol kolmeteistkümnest. Ka ei ole mitmed neist nö traditsioonilised marsid, nagu näiteks „Noorte vilemarss“, Ott Kase seatud „Kuusalu pulmamarss“ ja marss Händeli oratooriumist „Herkules“. Kokkuvõttes võib siiski väita, et marsimuusikal on oma koht Eesti laulupidude kontsertidel.

Dirigendid

Kui repertuaari osas on muutuste tendentsid küllalt hägusad, siis dirigentide valiku osas märksa selgemad. II laulupeol 1879 kui puhkpilliorkestrid, tollal küll „mängukoorid“, peo kontserdil esimest korda osalesid, juhatasid neid Adalbert Hugo Willigerode ja David Otto Wirkhaus. (Kahjuks pole teada, kes mida.) Järgnevad peod kuulusid David Otto Wirkhausile, mis tema autoriteeti arvestades on ka täiesti loomulik.

Esimesel Eesti Vabariigi aegsel laulupeol 1923 juhatas ühendatud pasunakoore Eduard Knude, ühendatud sõjaväeorkestreid aga Tallinna garnisoni orkestri juht Georg Reder. Järgmised peod 1928, 1933 ja 1938 olid jälle „ühe mehe peod“, seekord Raimund Kulli. Kes ja kuidas seda otsustas, ei ole teada. Kuid tahaks märkida, et seadmata vähemalgi määral kahtluse alla Kulli kompetentsi ja positsiooni, oli tol ajal Eestis juba teisigi hea hariduse ja oskustega puhkpillidirigente.

Nõukogude okupatsiooniga senine lähenemine muutus. Senised juhtivad dirigendid olid kas surnud, emigreerunud, või ei sobinud uuele võimule oma eelneva tegevuse pärast. Esile kerkisid uued, valdavalt Eesti laskurkorpuse taustaga dirigendid. 1947. aasta üldlaulupeol juhatas puhkpilliorkestreid veel ainult üks mees – Leopold Vigla, alates järgmisest peost 1950 kuni käesoleva ajani on igal peol dirigente olnud mitmeid. Põhiliselt on nendeks olnud laulupeoliikumisega seotud isikud (Laulupeo komisjoni liikmed, Kooriühingu puhkpillimuusika sektsiooni liikmed, VOP-i dirigendid.) Mingit kindlat mustrit siin leida ei saa. On neid, kes on juhatanud ainult ühel peol ja neid, kes on laulupeo dirigendipuldis seisnud aastaid. Eriti nõukogude perioodil piirduti harva ühe looga, enamasti juhatati ikka mitut. Kui alates 1962. aastast hakati korraldama noorte laulupidusid, siis esialgu juhatasid ka seal teenekad vanema põlve dirigendid. Ega noorteorkestreidki kuigi arvukalt ei olnud. Sedamööda, kuidas neid juurde tuli ja peale kasvas arvukalt noori ja võimekaid dirigente laienes ka laulupeodirigentide ring ja tänapäeval on tavaline, et laulupeol on dirigente vastavalt palade arvule ja igaüks juhatab vaid ühte lugu, harva mõni ka kahte.

Kui vaadelda laulupeo kontsertidel juhatatud teoste arvu, siis ülekaalukalt on siin esimene David Otto Wirkhaus, kes on juhatanud 47 esitust. Selles reas järgnevad talle Raimund Kull (22), Vello Loogna (20), Leho Muldre (15), Jaan Kääramees (14), Leopold Vigla (13), Heldur saade (11) ja Georg Reder (10).

Pidude arvult kuulub esikoht aga Vello Loognale (juhatanud 9 peol), Heldur Saade (7), Leho Muldre (6), David Otto Wirkhaus, Jaan Kääramees ja Harry Illak (5) jne. Üldse on laulupidudel puhkpilliorkestreid juhatanud 48 inimest, kuid kõik neist ei ole puhkpillidirigendid. 1928 juhatas oma „Tervitusmarssi“ autor Miina Härma. Ka 1960. aasta üldlaulupeol, kus kõlas Els Aarne sümfooniline poeem „Rahumeri“ Jaan Kääramehe juhatusel, läks see kordamisele ja siis juhatas seda Els Aarne ise. 1955. aasta üldlaulupeol juhatas M. Härma / R. Kulli „Tuljakut“ aukülalisena Juhan Simm. 1997. aasta noorte laulupeol juhatasid mudilasorkestreid koos mudilaskooridega ka kolm koorijuhti – Ilme Indas, Annelii Traks ja Aarne Saluveer. Ning 2019. aasta üldlaulupeol juhatas kutselisi puhkpilliorkestreid Neeme Järvi.

Kuigi meil eriti viimasel ajal on tulnud juurde terve rida naisdirigente, seda ka puhkpilliorkestrite juurde, on laulupidudel puhkpilliorkestreid juhatanud vaid kolm naist. Lisaks juba nimetatud Miina Härmale ja Els Aarnele ka Sirly Illak-Oluvere 2017 noorte laulupeol.

Eraldi tahaks ära märkida veel üht dirigenti: 1994. aasta üldlaulupeol juhatas kahte pala Aadu Regi, kes oli siis juba 81 aastane. See oli austusavaldus auväärsele maestrole, kes oleks väärinud laulupeo üldjuhi kohta juba palju varem ja korduvalt, kuid kelle nõukogude võimu silmis „must minevik“ selle välistas.

Üldse on laulupidudel puhkpilliorkestreid juhatanud seega 49 isikut. Järgnevas tabelis on toodud tähestikulises järjekorras andmed nende kõigi kohta.

Puhkpilliorkestrite dirigendid laulupidudel

Üldse on laulupidudel puhkpilliorkestreid juhatanud seega 49 isikut. Järgnevas tabelis on toodud tähestikulises järjekorras andmed nende kõigi kohta.

Dirigent Pidusid Aastatel Teoseid
Avarand, Andres 2 1999; 2004 3
Georg, Eino 1 1993 (NL) 1
Haasma, Aarne 1 1987 (NL) 1
Härma, Miina 1 1928 1
Illak, Harry 5 1997 (NL); 2007 (NL); 2009; 2014; 2017 (NL) 7
Illak-Oluvere, Sirly 1 2017 (NL) 1
Indas, Ilme (koorij.) 1 1997 (NL) 1
Jõgi, Riivo 1 2023 (NL) 2
Järvi, Neeme 1 2019 1
Kald, Sulev 1 1967 (NL) ? (2)
Kasemaa, Margus 2 1997 (NL);  2009 3
Kask, Ott 3 1997 (NL); 2002 (NL); 2017 (NL) 4
Kivi, Mart 1 2023 (NL) 1
Kivisilla, Tarmo 2 2019; 2023 (NL) 2
Knude, Eduard 1 1923 6
Kodumäe, Kaido 2 2004; 2009 2
Kull, Raimund 3 1928; 1933; 1938 22
Kääramees, Jaan 5 1950; 1955; 1960; 1962 (NL); 1965 14
Kütaru, Kalev 1 1993 (NL) 2
Langerer, Bert 3 2017 (NL); 2019, 2023 (NL) 3
Lemmik, Voldemar 4 1955; 1960; 1965; 1969 7
Loogna, Vello 9 1972 (NL); 1975; 1977 (NL); 1980; 1982 (NL); 1985; 1987 (NL); 1990; 1994 20
Miido, Arvi 3 2004; 2009; 2014 3
Muldre, Leho 6 1980; 1985; 1990; 1994; 1999; 2004 15
Mägi, Urmas 3 2002 (NL); 2007 (NL); 2014 4
Oidekivi, Ants 1 2009 1
Orusaar, Helmut 3 1965; 1969; 1975 9
Ots, Aavo 4 2004; 2009; 2011 (NL); 2019 4
Peäske, Elmar 1 1967 (NL) ? (2)
Põldmäe, Hando 3 2009; 2011 (NL), 2014 5
Raik, Priit 1 1990 1
Reder, Georg 1 1923 10
Regi, Aadu 1 1994 2
Reitel, Raimo 1 1997 (NL) 1
Rüütelmaa, Valdo 2 2009; 2011 (NL) 2
Saade, Heldur 7 1977 (NL); 1982 (NL); 1987 (NL); 1990; 1994; 1999; 2004 11
Saan, Peeter 4 2004; 2009; 2014; 2019 5
Saluveer, Aarne (koorij.) 1 1997 (NL) 1
Simm, Juhan 1 1955 1
Stepanov, Aleksei 2 1950; 1969 3
Traks, Annelii (koorij.) 1 1997 (NL) 1
Tubli, Enno 1 2007 (NL) 1
Tõnisson, Ilmar 1 1993 (NL) 1
Uusmaa, Rein 1 1972 (NL) 2
Vigla, Leopold 4 1947; 1950; 1965; 1969 13
Willigerode, Adalbert Hugo 1 1879 ?
Wirkhaus, David Otto 6 1879; 1880; 1891; 1894; 1896; 1910 47+
Virkhaus, Taavo 3 1990; 2004; 2014 3
Änilane, Peeter 1 2019 1

Puhkpilliorkestrite poolt esitatud teosed

Koondandmed on esitatud teoste kohta reastatuna autorite tähestikulises järjekorras.

Jrk Helilooja, seadja Teos Aasta(d) ja dirigendid
1 Aarne, E. Rahumeri 1960 Kääramees, J.
2 Aav, E. Juta kaebelaul oop. “Vikerlased” 1933 Kull, R. (2X), 1975 Orusaar, H.
3 Aavik, J. Kungla rahvas, marss 1928 Kull, R. (2X)
4 Aleksandrov, A. Kantaat Stalinust Vigla, L.
5 Auster, L.; seade Saan, P. Neidude tants ball. “Tiina” 2009 Põldmäe, H.
6 Bach, E Kevade ärkamine 1896 Wirkhaus, D.O.
7 Baumann, J. Mignonette 1910 Wirkhaus, D.O.
8 Beethoven, L. van Allegretto sonatast 1910 Wirkhaus, D.O.
9 Beethoven, L. van Kõik taevad laulvad 1891,1896 Wirkhaus, D.O.
10 Beethoven, L. van Egmont 1896 Wirkhaus, D.O.; 1965 Kääramees, J.
11 Beethoven, L. van Pidumarss 1896 Wirkhaus, D.O.
12 Bellini, V. Lapse unenägu 1891 Wirkhaus, D.O.
13 Bizet, G. Isamaa 1923 Reder, G.
14 Brauer, E. Võidupidu 1947 Vigla, L.
15 Bruchmann, K.P. Allegro festivo 1985 Loogna, V.
16 Clarens, R. Keisri kutse 1894 Wirkhaus, D.O.
17 Delibes, L. Valss Ball “Lillede tants”” 1923 Reder, G.
18 Donizetti, G. Lucia Lammeroor 1891 Wirkhaus, D.O.
19 Dvorak, A. Slaavi tants nr 2 1955 Lemmik, V.
20 Dvorak, A. Slaavi tants nr 10 1969 Orusaar, H.
21 Eespere, R. Löökpillid 1997 (NL) Traks, A. (koorij)
22 Eespere, R. Dies festus 2011 (NL) Ots, A.
23 Eespere, R. Illusioonid 2009 Ots, A.
24 Ehala, L. Eesti tants 1993 (NL) Georg, E.
25 Ehala, O. Rahalaul 2007 (NL) Tubli, E.
26 Eller, H. Avamäng 1950 Vigla,L.
27 Ernesaks, G. Kalurite tants ooperist “Tormide rand” 1965 Lemmik, V.
28 Feldstein, S. Kodune rock 1997 (NL) Illak, H.
29 Fuck, V. Slaavi polka 1967 (NL) Peäske, E./Kald, S.
30 Glier, R. Hümn suurele linnale 1955 Kääramees, J.
31 Glinka, M. Patriootiline laul 1972 (NL) Uusmaa, R.
32 Glinka, M. Finaal ooperist “Ivan Sussanin” 1975 Orusaar, H.
33 Gorbulskis, B. Koit 1965 Orusaar, H.
34 Grieg, E. Katkendid süidisr “Sigurd Jorsalfar” 1923 Reder, G.
35 Grieg, E. Süit “Peer Gynt I” 1923 Reder, G.
36 Hermann, K.A. Kevade marss 1993 (NL) Tõnisson, I.
37 Hindpere, H. Kodumaa sünnipäev 1980 Muldre, L.
38 Hindpere, H. Eesti tants 1994 Muldre, L.
39 Hindpere, H. Uus päev 1994 Regi, A.
40 Hindpere, H. Sõit suurele peole 1999 Avarand, A.
41 Hindpere, H. Trummarite pidupäev 1990 Loogna, V.
42 Hiob, Joh. Largo religioso 1938 Kull, R.
43 Hirvoja, T. Löögi kaja 2023 (NL) Jõgi, R.
44 Holminov, A. Au sulle Nõukogude liit 1980 Muldre, L.
45 Händel, G, F.; seade Loritz, A. Marss oratooriumist “Herkules” 2002 (NL) Mägi, U.
46 Händel, G.F. Tulevärgi muusika I ja II osa 2004 Muldre, L.
47 Härma, M. Tuljak 1923 Reder, G.; 1933, 1938 Kull,R.; 1955 Simm, J.
48 Härma, M. Tervitusmarss 1928 Härma, M.
49 Jessel, L. Gavott 1923 Knude, E.
50 Juurikas, T (seade) Popurrii põhjamaade rahvaviisidest 1994 Loogna, V.
51 Jõgi, R. Meresõit 2014 Põldmäe, H.
52 Jõgi, R. Sinule Eesti 2019 Änilane, P.
53 Jõgi, R. Koduteel 2017 (NL) Langerer, B.
54 Jõgi, R. Laskem elada 2023NL Jõgi, R.
55 Jürgenson (Jürme), J. Rukkirääk 1938 Kull, R; 1960  Lemmik, V.;  2004 Saade, H.
56 Kahnt, C. Romanss 1923 Knude, E.
57 Kaljaspoolik, J. Tulge tantsima 1982 (NL) Saade, H.
58 Kapp, E. Süit balletist Kalevipoeg 1950 Stepanov, A.
59 Kapp, E. Avamäng, parafraas eesti teemadele 1955 Kääramees, J.
60 Kapp, E. Pidulik avamäng 1960 Kääramees, J.
61 Kapp, E. Finaal balletist “Kalevipoeg” 1969 Orusaar, H.
62 Kapp, E. Pidulik marss 1965 Vigla, L.
63 Kapp, E. Avamäng 1967 (NL) Peäske, E./Kald, S.
64 Kapp, E; seade Miido, A. Mõõkade tagumine 2009 Miido, A.
65 Kapp, V. Rahvatants 1955 Lemmik, V.
66 Kapp, V. Pidulik proloog 1960 Lemmik, V.; 1965 Vigla, L.; 1985 Muldre, L.
67 Kapp, A. Marss langenute mälestuseks 1928 Kull, R.
68 Karp, P. Kiigemäel 1933 Kull, R (2X); 1969 Orusaar, H; 1999 Muldre, L
69 Kask, O. Targa rehealune 2014 Illak, H.
70 Kask, O. Kolm eesti rahvapilli lugu 2019 Kivisilla, T.
71 Kask, O. Puhu tuul 2011 (NL) Illak, H.
72 Kask, O.; Kõrvits, T. Popurrii Eesti eurovisiooni laulud 2002 (NL) Kask, O.
73 Kask, O. sdn Kuusalu pulmamarss 2002 (NL) Kask, O.
74 Kiber, U. seade Marupolka 1993 (NL) Kütaru, K.
75 Kiesler, E. Jubeli marss 1891 Wirkhaus, D.O.
76 Kiesler, E. Mälestuste marss 1891 Wirkhaus, D.O.
77 Kiesler, E. Pidu marss 1891 Wirkhaus, D.O.
78 Kiesler, E. Husari marss 1894 Wirkhaus, D.O.
79 Kiesler, E. Hääd õnne 1894 Wirkhaus, D.O.
80 Kiesler, E. Irene marss 1894 Wirkhaus, D.O.
81 Kiesler, E. Kellukene metsas 1894 Wirkhaus, D.O.
82 Kiesler, E. Külg külje juures 1894 Wirkhaus, D.O.
83 Kiesler, E. Maawägi rahu ajal 1894 Wirkhaus, D.O.
84 Kiesler, E. Mu wiimne tee 1894 Wirkhaus, D.O.
85 Kiesler, E. Mäe kaldal 1894 Wirkhaus, D.O.
86 Kiesler, E. Schah nassr ed din 1894 Wirkhaus, D.O.
87 Kiesler, E. Laulge 1894 Wirkhaus, D.O.
88 Kiesler, E. Lipu all 1896 Wirkhaus, D.O.
89 Kiesler, E. Marss 1896 Wirkhaus, D.O.
90 Kikerpuu, K.; seade Põdra, M. See kaunis maa 2014 Põldmäe, H.
90 Koeth, G. Glory of love 2002 (NL) Mägi, U.
91 Koha, J. Pidupäeva avamäng 1975 Orusaar, H.
92 Koha, J. Tagurpidi polka 1962 (NL) Kääramees, J.
93 Kook, U. Viru tants 1990 Saade, H.
94 Kreek, C. Pidu lõpeb 1947 Vigla, L.
95 Kreek, C. Polka 1947 Vigla, L.
96 Kreutzer, C. Lodoiska opera ouverture 1880 Wirkhaus, D.O.
97 Kreutzer, C. Karjase pühapäeva laul 1894 Wirkhaus, D.O.
98 Krigul, Ü. Laevadele 2017 (NL) Põldmäe, H.
99 Kull, R. Poppourri-fantaasia 2x 1928 Kull, R. (2X)
100 Kull, R. Kodumaa 2x 1933 Kull, R. (2X); 1947 Vigla, L.
101 Kull, R. Fantaasia eesti viisidest 1980 Muldre, L.
102 Kull, R. Tarantella 2004 Virkhaus, T.
103 Kuru, J. Põhjalaager 1994 Saade, H.
104 Kõrgemägi, R. Lõoke 1997 (NL) Illak, H.
105 Kõrvits, T. Poppurrii “Kaunimad laulud” 2004 Kodumäe, K.
106 Kõrvits, T. Viis ärkamisaegset laulu 2009 Saan, P.
107 Kõrvits, T. Tulkõ kokkõ 2014 Saan, P.
108 Kõrvits, T. Käes on jälle suvi 2019 Saan, P.
109 Kõrvits, T. Kolme minuti rag 1997 (NL) Kasemaa, M.
110 Kõrvits, T. Muusika me sees ja ümber 1997 (NL) Saluveer, A. (koorij)
111 Kõrvits, T. Sarvelood 2007 (NL) Illak, H.
112 Lehman, M. Paraadmarss 1982 (NL) Loogna, V.
113 Liives (Liinev), E. Hõissa, simman 1933 Kull, R.
114 Liives, E. Kalurite tants 1933 Kull, R.; 1947 Vigla, L.; 1969 Lemmik, V.
115 Liives, E. Talupoja tants 1975 Loogna, V.
116 Lipand, V. Meloodia 1962 (NL) Kääramees, J.
117 Liszt, F. Ungari Rapsoodia nr 1 1923 Reder, G.
118 Lvov, A. Hoia jumal keisrit 1896 Wirkhaus, D.O.
119 Lvov, A. Keisri laul 1879 Wirkhaus, D.O. või Willigerode
120 Läte, A. Kuldrannake 1923 Reder, G.
121 Lüdig, M. Jaaniöö 1938 Kull, R.
122 Lüdig, M. Skertso 1938 Kull, R.
123 Mandre, F. Nooruse pidupäev 1997 (NL) Kask, O.
124 Mehul, E. N. Palwe ooperist “Joosep Egiptuses” 1910 Wirkhaus, D, O.
125 Messer, C. Sõjamehe armsamad helid 1894 Wirkhaus, D, O.
126 Meyerbeer, G. Krooniminse marss 1896 Wirkhaus, D.O.
127 Meyerbeer, G. Marss oop. “Prohvet” 1923 Reder, G.
128 Meyerbeer, G. Tõrvikute tants nr1 1923 Reder, G.
129 Mikos, N. Noor muusik 1972 (NL) Loogna, V.
130 Mozart, W. A. Priester chor 1891 Wirkhaus, D.O.
131 Musel, F. Mõnus polka 1987 (NL) Haasmaa, A.
132 Mägi, E. Pärast päevatööd 1960 Kääramees, J.
133 Naissoo, U. Vilemarss 1993 Kütaru, K.
134 Naissoo, U. Tuletoojad 2004 Ots, A.
135 Naissoo, U.; seade Põdra. M. Põimik Uno Naissoo lauludest 2009 Oidekivi, A.
136 Naissoo, U.; Sööt, R. Noorte vilemarss 2007 (NL) Mägi, U.
137 Nicolai, O. Avamäng 1923 Knude, E.
138 Normet, L.; Raudmäe, Ü. Puhkus Viljandis 2009 Illak, H.
139 Novakauskas, J. Marss 1975 Orusaar, H.
140 Ojakäär, V. Mõnus pillilugu 1975 Loogna, V.
141 Olsen, T. Eleegia 1994 Saade, H.
142 Oseheit, M. Marsch 1923 Knude, E.
143 Ozolinš, J. Pidulik proloog 1982 (NL) Loogna, V.
144 Ozolinš, J. Surematu noorus 1965 Kääramees, J.
145 Otsa, H. Tervitus 1962 (NL) Kääramees, J.
146 Pacius, F. Kuninga Kaarli jahilaul 1896 Wirkhaus, D.O.
147 Pacius, F. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm 1896 Wirkhaus, D.O.
148 Pacius, F. Kuule kuidas hääle helab 1896 Wirkhaus, D.O.
149 Pajusaar, P. Laulud muusikalist “Detektiiv Lotte” 2011 (NL) Põldmäe, H.
150 Parker, T. The young Verdi 1997 (NL) Reitel, R.
151 Pehka, A. (sdn) Popurrii lastelauludest 2007 (NL) Illak, H.
152 Ploom, R. Pioneeride marss 1947 Vigla, L.
153 Ploom, R. Pidulik proloog 1969 Vigla, L.
154 Ploom, R. Põimik Aarne Oidi lauludest 1980 Loogna, V.
155 Ploom, R. Intermezzo 1967 (NL) Peäske, E./Kald, S.
156 Ploom, R. Põimik pioneerilauludest 1972 (NL) Loogna, V.
157 Ploom, R. Võiduteel 2004 Saade, H.
158 Ploom, R. Appassionata 1975 Loogna, V.
159 Ploom, R. (sdn) Põimik nõukogude lauludest 1950 Kääramees, J.
160 Ploom, R. Kodumaa kaitsjad 1990 Saade, H.
161 Podelski, G. Paraadmarss 1962 (NL) Kääramees, J.
162 Purcell, H. Trompeti kaunis hääl 1994 Loogna, V.
163 Purcell, H. Pidulikud trompetid 1990 Muldre, L.
164 Raik, P. Avamäng-fantaasia “Pühasr sõjast” 1985 Muldre, L.
165 Raik, P. Kuuvalgel 2004 Saan, P.
166 Raik, P. Helge hommik 1987 (NL) Saade, H.
167 Raik, P. Isamaale 1999 Avarand, A.
168 Raik, P. Kodukotus 2004 Avarand, A.
169 Raik, P. Tormakas algus 2917 (NL) Kask, O.
170 Raik, P. Laulupeo avamäng 1990 Raik, P.
171 Rannap, R. Vigurvänt 2014 Mägi, U.
172 Raudmäe, Ü. Popurrii Tallinna lauludest 1985 Muldre, L.
173 Raudmäe, Ü. Popurrii rahvalikest lauludest 1990 Muldre, L.
174 Raudonikis, A. Heas tujus 1985 Loogna, V.
175 Raudonikis, A. Sõprustants 1977 (NL) Saade, H.
176 Regi, A. Mai marss 1980 Loogna, V.
177 Regi, A. Fanfaaride marss 1977 (NL) Loogna, V.
178 Regi, A. Põhjala 2011 (NL) Rüütelmaa, V.
179 Reichelt, G. Polka 1980 Loogna, V.
180 Reimann, V. Meri laulab 1960 Lemmik, V.; 1969 Stepanov, A.
181 Reimann, V. Romanss 1972 (NL) Uusmaa, R.
182 Reinhardt, G. Metsa terwitused 1896 Wirkhaus, D.O.
183 Ridbeck, H. Rõõm rütmis 1982 (NL) Saade, H.
184 Rimski-Korsakov, N. Vürstide saabumine ball.- oop. “Mlada” 2019 Järvi, N.
185 Rink, C. See ainus 1894 Wirkhaus, D.O.
186 Rossini, G. Avamäng “Regina” 1985 Loogna, V.
187 Rühle, D. Intrada 1975 Orusaar, H.
188 Sau, O. Pidupäev 1977 (NL) Loogna, V.
189 Schneider, W. La Bonita 1997 (NL) Kasemaa, M.
190 Sebesky, G. Naljakas eesel 1997 (NL) Indes, I (koorij)
191 Seld, A. Marsch 1923 Knude, E.
192 Semfke, J. Gavott 1923 Knude, E.
193 Siimer, M.; Põdra, M. Ärka kannel ja harf 2019 Langerer, B.
194 Sisask, U. Aastaring 2009 Rüütelmaa, V.
195 Stadler, M. Oh sa suur jumal 1894 Wirkhaus, D.O
196 Stadler, M. Suur jumal on 1896 Wirkhaus, D.O
197 Strobel, C.; Saan, P. Revali tuletõrje (Revalische feuerwehr) 2009 Kodumäe, K.
198 Zants Soldatenchor 1891 Wirkhaus, D.O.
199 Zilinskis, A. Hommik pioneerilaagris 1967 Peäske, E./Kald, S.
200 Tamm, E. Avamäng laulust “Tule koju” 1928 Kull, R. (2X)
201 Tamm, E. Eesti rapsoodia 1933 Kull, R. (2X)
202 Tamm, E. Pidulik marss 1933 Kull, R.
203 Tamm, E. Lõbusad vastlad Peterburis 2019 Ots, A.
204 Tamm, E. Sivershaus 2009 Kasemaa, M.
205 Tamm, E.; Härma, M. Kalev ja Linda 1933; 1938 Kull, R..; 1955 Kääramees, J.; 1969 Vigla, L.; 2014 Saan, P.
206 Tamra, T. Kui mina hakkan 2023 (NL) Kivisilla, T.
207 Tamverk, J. Õhturahu 1933 Kull, R.
208 Tauts, L. Kolhooside marss 1950 Stepanov, A.
209 Teicke, C. Vanad sõbrad (Alte kameraden) 1999 Saade, H.
210 Teike, C. Marss 1910 Wirkhaus, D, O.
211 Teike, C. Marss (eelmisest erinev) 1910 Wirkhaus, D, O.
212 Tšernetski, S. Moskva saluut 1950 Kääramees, J.; 1980 Muldre, L.
213 Tšernetsski, S. Au kodumaale 1985 Muldre, L.
214 Tubin, E; Saan, P. Maksamereliste tants 2017 (NL) Illak-Oluvere, S.
215 Uusberg, P. Lootuse laul 2023NL Langerer, B.
216 Wagner, R. Avamäng oop. “Lendav hollandlane” 1923 Reder, G.
217 Vahutinski, M. Fanfaaride marss 1987NL Loogna, V.
218 Walan, C. Minu süda looda issanda pääle 1896 Wirkhaus, D.O.
219 Valgre, R. Tartu marss 2004 Miido, A.
220 Valgre, R; Raudmäe, Ü Peagi saabun tagasi su juurde 2004 Muldre, L.
221 Weber, C. M. von Finale 1891Wirkhaus, D.O.
222 Vedro, A. Rapsoodia eesti tantsuviisidest 1928 Kull, R.
223 Veebel, P.; Ploom, R. Kalevite kants 1947 Vigla, L.
224 Vene rahvaviis Orus voolamas jõekene kiire 1977NL Loogna, V.
225 Verdi, G. Triumfimarss ooperist Aida 1994 Muldre, L.
226 Vinter, Ü; seade Pajumaa, M. Majake mere ääres 2023NL Kivi, M.
227 Wirk, A. Hymnus 1891 Wirkhaus, D.O.
228 Wirkhaus, A. Pulma valss 1928 Kull, R.
229 Wirkhaus, D. O. Oh tõuse laul 1990 Virkhaus, T.; 1994 Regi, A.
230 Wirkhaus, D.O. Meil tuleb abi jumalast 1879 Wirkhaus, D.O. või Willigerode

 

Igavene link sellele artiklile: http://pmkoda.ee/puhkpilliorkestritest-laulupidudel/