Eesti hümn
Johann Voldemar Jannsen / Fredrik Pacius
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!
Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand;
sind tänan mina alati
ja jään sull’ truuiks surmani!
Mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!
Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest’ õnnista’,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!
Fredrik Pacius (19. märts 1809 Hamburg – 8. jaanuar 1891 Helsingi)
Enne Teist maailmasõda „Isamaa hümn”. Viis pärineb Saksa päritolu Soome heliloojalt aastast 1848. Eestis lauldi laulu esimest korda esimesel üldlaulupeol 1869. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga sai „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” 19. sajandi lõpul väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli algselt üliõpilastele kirjutatud laul ka Soomes. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks. Ametlikult kinnitati F. Paciuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920. aastal.