Õnnitlused Soome puhkpillimuusikutele!

Suomen Tasavallan 100-vuotisjuhlaa varten onnea kaikille puhaltimen soitajaille Suomenlahden toisella puolella!

Täna, Soome Vabariigi 100 sünnipäeval, on Eesti puhkpillimuusikutel kuhjaga põhjust mõelda põhjanaabritest kolleegidele,  nendega seotult otsesele ja kaudsele mõjule meie puhkpillimuusika kujunemise-olemise loos.

On kaduv-väike võimalus leida Eestis orkestrit ja orkestridirigenti, kellel üle lahe kolleegidega puuduksid sootuks kontaktid ning ei ole olnud juhust mingis vallas koostööd teha. Soome ja Eesti puhkpillimuusikute sõprussidemete kirjeldamine ja vastastikune mõjude hindamine vääriksid mitmeid tõsiseid teadusuuringuid. Ainuüksi ammendava teemade loetelu koostamiseks oleks vaja mitut uurijate töörühma. Kuid nimetageme siin ära mõningadki olulised siduvad teemad.

Meie ühisest hümnist

Nõukogude Liidu ajal oli millegipärast paljudel siinsete puhkpilliorkestrite käsitsi kirjutatud noodiraamatutes koht Soome Hümnil. Toonase tseremoniaalmuusika tarvis olid esimestel lehtedel NSVL ja ENSV hümnid ning Internatsionaal ja kusagil noodiraamatu keskele peidetult või tagumistel lehtedel põhjanaabrite riigihümn. Ei meenu, et teiste lähemate ja kaugemate riikide hümnid oleks nendesse käigu-raamatutesse kirjutatud. Kui soomlastega oli miskit koos toimetada, kippusid meie orkestrid Soome Hümni erilise õhinaga esitama, eriti vanemad mängijad, kes mäletasid seda siis veel Eesti Vabariigi Hümnina. Muidu seda Paciuse viisi mängida ju ei õnnestunud, kunagi ei teatud, kes kuulama satub ning mis edasi sellisest ettevõtmisest võis saada. Ettenägelikud noodikirjutajad siiski justkui teadsid, et saabub kord päev, mil seda on vaja esitada enne Eesti Hümni nootide uuesti trükkimist. Tänu soomlastele olid praktiliselt kõigil orkestritel Eesti Hümni noodid kasutamiseks valmis niipea kui selleks vähegi võimalus avanes.

Unistuste täitja “Georg Ots”

Kui esimene reisilaev “Georg Ots” Tallinna ja Helsingi vahet kursseerima hakkas jõudsid mõningate mängijate pillikastidesse paremat sorti pilliõlid, Wandoreni keeled klarnetitele ja saksofonidele. Ise pleksiklaasist ja messingtorudest-vedrudest käsitsi meisterdatud pillide külge kinnitatavad käigupuldid hakkasid asenduma läänes tööstuslikult toodetud pultidega, plastmass pudelitest ja liimitud papptorudest kokku nikerdatud sordiinilaadsete asjade asemele tekkisid Denis Wick ja New Stone Line kirjadega päris sordiinid.

Hotellid “Tuttava kodu”

Aastaid enne Eesti taasiseseisvumist oli orkestrite vastastikused visiidid juba tavaliseks kultuurivahetuse vormiks. Käibevahendite nappuse vastu aitas sõpprade külalislahkus. Peremajutuse vormis vastastiku külaskäimised lähendasid tohutul hulgal ühiste huvidega inimesi.

Kolonelleitnant Peeter Saan, Kaitseväe orkestri ülem, Kaitseväe peadirigent: 

“Eesti sõjaväemuusika taassünni juures 1990-datel oli Soome kolleegide roll äärmiselt suur. Alustada tuleks kindlasti kaitseväe orkestrile pillide kinkimisest. Soome kaitseväe tolleaegne peadirigent Harri Saksa viis meid kokku maailma sõjaväemuusikutega, Raine Ampuja õpetas meid vigurmarssima ja Hamina Tattoo-festival sai meile eeskujuks pikki aastaid kestnud Est-Tattoo traditsioonile. Professionaalsest koostööst Soome Kaardiväe- ja Soome Mereväeorkestriga sündisid mitmed ühised kontsertprogrammid nii siin kui sealpool Soome lahte. Soomlaste rikkalik noodikogu on olnud alati meile avatud ning kogenud ametivendade Elias Seppälä, Timo Kotilaise (Kotilainen), Jyrki Koskise (Koskinen) ja paljude teiste head nõuanded on alati abiks olnud.”

 

Eesti orkestrite ekspansioonile Soome on hoogu lisanud Eestist Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri (VOP) reisid põhjanaabrite juurde. Korduvad külaskäigud on vastastiku tere-tuttavateks teinud valdkonnas toimetajad juba mitme põlvkonna jooksul.

VOPi viimase kontsertreisi korraldaja Bert Langeleri mõtted:

„Soome puhkpillimuusikaga seonduvalt on meil soojad kontaktid mitmetes valdkondades. Meiega hindamatut koostööd on teinud Soome Puhkpillimuusika Ühingust (Suomen Puhallinorkesteriliitto) repertuaari teemadel Soome sõjaväe orkestri endine dirigent ja helilooja Raine Ampuja (Järvenpää), helilooja Jukka Viitasaari (Tampere).

2013. aastal tutvus VOP Põhjamaade Puhkpillimuusika Foorumil  Soomes laial skaalal puhkpillimuusika uute arengutega. Vastastikused Soome-Eesti kontaktid on kogu puhkpillimuusika jaoks olulised, nii dirigentidele, heliloojatele ja muusikutele, avardades kõigi maailmapilti.“

 

Haridusel pole piire

Järjest rohkem on Eestis noori muusikud, kes osa oma haridusteest käivad läbi Soomes. Õpilaste vahetusprogrammid toimuvad kõigis õppeastmetes. Lisaks pikematele õppetsüklitele on noortele silmade ja kõrvade avajateks ka lühemad koostööprojektid.

Eesti Noorte Puhkpilliorkestri (ENPO) dirigent, G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli puhkpilliorkestri dirigent Sirly Illak-Oluvere:

“Minu isiklik suhe Soome puhkpillimuusikaga ja sealsete dirigentidega on võrreldes Soome 100ga poisike, kõigest kümmekond aastat. Ometi pean neid kontakte hindamatuks. Mitmeid aastaid on mul õnn olnud teha koostööd Kokkola Konservatooriumi ( Keski-Pohjanmaa Konservatorio) puhkpilliorkestriga (Pasi Ojala). Alles selle aasta kevadel käisime Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli puhkpilliokrestriga külas ning musitseerisime koos Lahti Konservatooriumi (Lahden Koservatorio) puhkpilliorkestritega (Juha Salmela, Heikki Keski-Saari ja Merja Kakko). Soome üks silmapaistev helilooja, Timo Forsström, sai mulle tuttavaks Lahtis toimunud rahvusvahelisel dirigentide konkursil. Tema puhkpillimuusikat olen tutvustanud kuulajatele  paljudel kontsertidel suurima rõõmuga.

 

 

Kultuuridevahelisete seoste uurijad leiaks Eestist ka omal moel tahtlikke ja tahtmatuid Retuperän WBK matkijaid.  😉

Soome Vabariigi 100 sünnipäeva puhul, palju õnne kõigile puhkpillimuusikute sealpool Soome lahte!

Igavene link sellele artiklile: https://pmkoda.ee/onnitlused-soome-100/

Lisa kommentaar

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.