2017. aasta 2. juulil toimus Tallinna lauluväljakul XII noorte laulupidu „Mina jään“. Peo ideekavandi autoriteks olid Rasmus Puur ja Veiko Tubin, peadirigendiks Heli Jürgenson.
Lauljate-tantsijate kõrval oli laval ka 45 puhkpilliorkestrit ja 28 sümfooniaorkestrit.
Ühendpuhkpilliorkestri ridades osales 1050 mängijat, sümfooniaorkestrites oli kokku üle 900 noore pillimehe. Orkestrite kava kulmineerus kahe looga koondorkestrite esituses. Puhkpilliorkestrite ette tõusis laulupeo dirigendina esmakordselt ENPO ja Otsakooli puhkpilliorkestri dirigent Sirly Illak-Oluvere. Uus tulija oli dirigendipuldis ka Viljandi Noorte Puhkpilliorkestri dirigent ja VOPi peadirigent Bert Langeler. Eelneva laulupeo kogemusega juhtidest olid meeskonnas dirigent, arranžeerija ja helilooja Ott Kask ning liigijuht Hando Põldmäe.
Repertuaarist
Repertuaari koostamisel lähtus kunstiline toimkond Rasmus Puuri ja Veiko Tubina ideekavandist „Noored juured“. Uudisteoste autoriteks olid valdavalt noored heliloojad, või toodi välja juba kogenud heliloojate noorpõlves loodud teosed. Ka dirigendipuldis oli 2017. aasta peol eriline osakkaal noortel dirigentidel. Kokku oli puldis 17 uut tulijat.
Puhkpillorkestrite kava valides sai silmas peetud üldist ideekavandit. Soovides kindlasti välja tuua meie klassikat, suunasime pilgud Eesti suurima sümfonisti Eduard Tubina poole. 1938. aastal Tartus alustatud Eesti esimese balleti “Kratt“ muusikast valisime välja „Maksamereliste tantsu“. Järgnevalt pöördusime meie puhkpillimuusika klassiku Priit Raiki poole. Nooruslikust energiast laetud „Tormaks algus“ tundus igati sobiv pala kava alustamiseks. Noor helilooja ja dirigent Riivo Jõgi lisas kavasse omalt poolt Eesti rahvaviisi „Mis sa nutad tammekene“ töötluse, mis puhkpilliorkestri versioonis sai pealkirjaks “Koduteel“. Kava lõpetas Ülo Kriguli poolt loodud uudisteos „Laevadele“.
Tavapäraselt käisid sõelale jäänud lood eelnevalt läbikatsumisel ka mentorite kogust, milleks laulupidude protsessis on olnud juba pikemat aega Vabariiklik Orkestrijuhtide Puhkpilliorkester.
Proovidest
Eelproovideks olid kõik laulupeost osa võtnud 45 puhkpilliorkestrit valmistunud täie tõsidusega. Rõõmu tegid juba tavapäraselt tugevates regioonides nagu Tallinn, Harjumaa ja Tartu toimunud eelproovid. Hästi läksid eelproovid ka Viljandis, Pärnus ja Rakveres. Üldiselt oli ettevalmistus juba esimeses eelproovis silmapaistvalt hea ja repertuaar tundus enamusele orkestritest jõukohane. Noorematele mängijatele ja väiksematele orkestritele olid ette valmistatud ka lihtsustatud partiid, millele tänu pääses suurde laulupeoorkestrisse ka hulk esimesi samme tegevaid pilliõppureid.
Rõõmud ja mured
Nii nagu igas suuremas ettevõtmises on ka laulupeol omad kordaminekud aga ka mõningad murenoodid. Puhkpilliorkestrid ei ole hetkel Eestis kasvav liik. Esmakordsel viimaste aastakümnete jooksul ületasime puhkpilliorkestrite mängijaskonnaga napilt tuhande piiri. Varasematel noorte laulupidudel on see arv olnud paarisaja võrra suurem. Siin on liigi arendajatel ja juhtidel palju ära teha, et tuua juurde õppureid ja harrastajaid ning leida puhkpillimängijatele uusi atraktiivsed väljundeid. Orkestrite mängutase on üldiselt stabiilne, ka kooseisudes ei ole vähenemist märgata.
Nii nagu lauljatele-tantsijatele, on ka puhkpilliorkestritele laulupidude mõju väga suur. Kuna haaratud on suur osa orkestritest, siis on see hea võimalus koos musitseerida ja „mõõtu võtta”, mängutaset ja orkestrimängu vaimu võrrelda. Lisaks on laulupidudeks välja antav noodimaterjal järjest parema kvaliteediga, kirjastusõigustega, ametlikult levitatav noodimaterjal.
Suur aitäh kõigile orkestrijuhtidele, pillipuhujatele ja korraldajatele. Ainult tänu meie ühisele jõupingutusele saame iga paari aasta tagant taas kogeda suures laulupeoorkestris osalemise ülevat tunnet.
Koosmängimisteni uutel pidudel!
Hando Põldmäe
XII Noorte Laulu-ja Tantsupeo „Mina jään“ puhkpilliorkestrite liigijuht