Eesti Puhkpillimuusika Koda tegi algust noortele puhkpillimängijatele suunatud õppematerjalide sarja Collana musicale kirjastamisega. Sarja esimeseks väljaandeks on MIHKLI 1. NOODIVIHIK, mille autor on tunnustatud metsasarveõpetaja Kaido Otsing. See trükis on suunatud noortele vaskpillimängijatele (lisaks metsasarvemängijate …
21. aprill 2024 kell 15.45-18.00 toimub MUBA saalis Puhkpillimuusika Koja ja Laulupeo Sihtasutuse koostöös seminar “Puhkpilliorkestrite repertuaari väljaandmise uued suundumused”. Kuidas võiks olla vormistatud (puhkpilli)orkestri partituur, et pakuks huvi võimalikult paljudele, koosseisult erinevatele orkestritele?
Heas puhkpillimuusikas on kokku sõlmitud kirg, pühendumus ja loovus, mis sildab dirigente, pillimehi heliloojaid-arranžeerijaid, sündmuste korraldajaid-produtsente ja muusikasõpru. Kutsume siin teid üles aasta lõpus toetama Puhkpillimuusika Koja järgmise aasta projekte ja ettevõtmisi, mis aitaks meie …
2025. aasta Läti noorte laulu- ja tantsupeol saab kõlama puhkpilliorkestrite esituses Eestis armastatud helilooja Ülo Vinteri igihaljas teos “Majakene mere ääres”. Selle valiku kaudu teevad läti puhkpillimuusikud solidaarsuse märgiks kummarduse eesti puhkpillimuusika kogukonnale.
MTÜ Puhkpillimuusika Koda valis uue juhatuse, kes seab võrdselt sihtideks nii innovatsiooni kui ka traditsioonide jätkusuutlikkuse 18. novembril 2023, toimus MTÜ Puhkpillimuusika Koda liikmete üldkoosolek, kus valiti organisatsiooni uus juhatus. Uueks juhatuse esimeheks on valitud …
15. detsembril toimub Paide Püha Risti kirikus teenistuskohustuste käigus hukkunud politseinike ja piirivalvurite mälestuskontsert.
Kontserdil astuvad üles Eesti Rahvusmeeskoor ning Politsei- ja Piirivalveorkester, dirigeerib Hando Põldmäe.
Kavas on Rasmus Puuri teos „Põhjamaa laulud“, Pärt Uusbergi poolt Hando Runneli tekstile kirjutatud „Taevalikud sõnumid“ ja Villem Kapi legendaarne „Põhjarannik“ Kersti Merilaasi sõnadele.
Rasmus Puur “Põhjamaa laulud” – Eesti esmaettekanne
Rasmus Puuri teos “Põhjamaa laulud” on loodud Eesti Politsei-ja Piirivalveorkestri tellimusel. Teose esmaettekanne toimus Prahas 11. juulil 2016 WASBE Idaeuroopa regionaalse konverenti raames. 15. detsembril toimub “Põhjamaa laulude” Eesti esmaettekanne.
2017. aasta 2. juulil toimus Tallinna lauluväljakul XII noorte laulupidu „Mina jään“. Peo ideekavandi autoriteks olid Rasmus Puur ja Veiko Tubin, peadirigendiks Heli Jürgenson.
Lauljate-tantsijate kõrval oli laval ka 45 puhkpilliorkestrit ja 28 sümfooniaorkestrit.
Ühendpuhkpilliorkestri ridades osales 1050 mängijat, sümfooniaorkestrites oli kokku üle 900 noore pillimehe. Orkestrite kava kulmineerus kahe looga koondorkestrite esituses. Puhkpilliorkestrite ette tõusis laulupeo dirigendina esmakordselt ENPO ja Otsakooli puhkpilliorkestri dirigent Sirly Illak-Oluvere. Uus tulija oli dirigendipuldis ka Viljandi Noorte Puhkpilliorkestri dirigent ja VOPi peadirigent Bert Langeler. Eelneva laulupeo kogemusega juhtidest olid meeskonnas dirigent, arranžeerija ja heliloojaOtt Kask ning liigijuht Hando Põldmäe.
Repertuaarist
Repertuaari koostamisel lähtus kunstiline toimkond Rasmus Puuri ja Veiko Tubina ideekavandist „Noored juured“. Uudisteoste autoriteks olid valdavalt noored heliloojad, või toodi välja juba kogenud heliloojate noorpõlves loodud teosed. Ka dirigendipuldis oli 2017. aasta peol eriline osakkaal noortel dirigentidel. Kokku oli puldis 17 uut tulijat.
Puhkpillorkestrite kava valides sai silmas peetud üldist ideekavandit. Soovides kindlasti välja tuua meie klassikat, suunasime pilgud Eesti suurima sümfonisti Eduard Tubina poole. 1938. aastal Tartus alustatud Eesti esimese balleti “Kratt“ muusikast valisime välja „Maksamereliste tantsu“. Järgnevalt pöördusime meie puhkpillimuusika klassiku Priit Raiki poole. Nooruslikust energiast laetud „Tormaks algus“ tundus igati sobiv pala kava alustamiseks. Noor helilooja ja dirigent Riivo Jõgi lisas kavasse omalt poolt Eesti rahvaviisi „Mis sa nutad tammekene“ töötluse, mis puhkpilliorkestri versioonis sai pealkirjaks “Koduteel“. Kava lõpetas Ülo Kriguli poolt loodud uudisteos „Laevadele“.
Tavapäraselt käisid sõelale jäänud lood eelnevalt läbikatsumisel ka mentorite kogust, milleks laulupidude protsessis on olnud juba pikemat aega Vabariiklik Orkestrijuhtide Puhkpilliorkester.
Proovidest
Eelproovideks olid kõik laulupeost osa võtnud 45 puhkpilliorkestrit valmistunud täie tõsidusega. Rõõmu tegid juba tavapäraselt tugevates regioonides nagu Tallinn, Harjumaa ja Tartu toimunud eelproovid. Hästi läksid eelproovid ka Viljandis, Pärnus ja Rakveres. Üldiselt oli ettevalmistus juba esimeses eelproovis silmapaistvalt hea ja repertuaar tundus enamusele orkestritest jõukohane. Noorematele mängijatele ja väiksematele orkestritele olid ette valmistatud ka lihtsustatud partiid, millele tänu pääses suurde laulupeoorkestrisse ka hulk esimesi samme tegevaid pilliõppureid.
Rõõmud ja mured
Nii nagu igas suuremas ettevõtmises on ka laulupeol omad kordaminekud aga ka mõningad murenoodid. Puhkpilliorkestrid ei ole hetkel Eestis kasvav liik. Esmakordsel viimaste aastakümnete jooksul ületasime puhkpilliorkestrite mängijaskonnaga napilt tuhande piiri. Varasematel noorte laulupidudel on see arv olnud paarisaja võrra suurem. Siin on liigi arendajatel ja juhtidel palju ära teha, et tuua juurde õppureid ja harrastajaid ning leida puhkpillimängijatele uusi atraktiivsed väljundeid. Orkestrite mängutase on üldiselt stabiilne, ka kooseisudes ei ole vähenemist märgata.
Nii nagu lauljatele-tantsijatele, on ka puhkpilliorkestritele laulupidude mõju väga suur. Kuna haaratud on suur osa orkestritest, siis on see hea võimalus koos musitseerida ja „mõõtu võtta”, mängutaset ja orkestrimängu vaimu võrrelda. Lisaks on laulupidudeks välja antav noodimaterjal järjest parema kvaliteediga, kirjastusõigustega, ametlikult levitatav noodimaterjal.
Suur aitäh kõigile orkestrijuhtidele, pillipuhujatele ja korraldajatele. Ainult tänu meie ühisele jõupingutusele saame iga paari aasta tagant taas kogeda suures laulupeoorkestris osalemise ülevat tunnet.
Koosmängimisteni uutel pidudel!
Hando Põldmäe
XII Noorte Laulu-ja Tantsupeo „Mina jään“ puhkpilliorkestrite liigijuht
Igavene link sellele artiklile: https://pmkoda.ee/tagasivaade-2017-mina-jaan/
Meie hulgast on lahkunud flöödi- ja löökpillimängija, puhkpilliorkestri dirigent ja pedagoog Riho Joonase.
Riho Joonase on lõpetanud flöödi erialal Tallinna lastemuusikakooli, Tallinna Muusikakooli ja 1966 Tallinna Riikliku Konservatooriumi (kõikjal Elmar Peäske klass), lisaainena õppis puhkpilliorkestri dirigeerimist (Paul Karbi klass) ja löökpille (Kalju Terasmaa klass).
Rahutu vaimuga muusiku teekond kujunes väga mitmekesiseks ja kirjuks. Alustas 1959-l aastal „Estonia“ teatri flötistina, jätkas 1969-st kuni 1988 a-ni ERSO-s.
Orkestrijuhina juhatas ta koos Kaarel Tuberikuga ETKVL Keskuse klubi puhkpilliorkestrit, asutas ETKVL-i Kaubandusliku Inventari Tehase puhkpilliorkestri.
Puhkpilliorkestritega on ta olnud seotud ka pillimehena: on mänginud puhkpilliorkestris „Tallinn“, aastast 1999 lõi kaasa Eesti Kaitseliidu puhkpilliorkestris, on olnud asendamatuks abiliseks, eriti pikoloflöödi mängijana, paljudes orkestrites nagu Tallinna Ülikooli puhkpilliorkester, Tallinna Linnatranspordi puhkpilliorkester, on osa võtnud Eesti Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri tegevusest jne.
Teine muusikalise tegevuse suund oli džäss, millega Riho Joonase alustas juba 1950 a-te alguses: „Swing Club“ (koos Uno Naissooga), orkester „Rütm“, Horre Zeigeri bigbänd, ER-i kergemuusika orkester Aleksander Rjabovi juhatusel. Neile lisandusid ansamblid nagu Raivo Tammiku kvartett, trio koos Venda Tammanni ja Riho Mägi’ga jne.
Viimastel aastakümnetel pühendus Riho Joonase pedagoogilisele tööle, mis oli talle eriti südamelähedane: 1988 – 2005 õpetas flööti ja löökpille Tallinna Muusikakoolis, 2005 – 2015 Tallinna Ülikoolis ja Saue Muusikakoolis. Õpilasi: flötistid Tauno Saviauk, Oksana Sinkova , Ann Õun jt,, löökpillimängijad Aleksander Anstal , Madis ja Martin Silmar jt. Aastakümnete jooksul on Riho Joonase välja koolitanud mitu põlvkonda rivitrummareid.
Mälestus puhkpillimuusika spetsialistist, entusiastist, heatahtlikust sõbralikust inimesest jääb kestma meie mälestustes.
Igavene link sellele artiklile: https://pmkoda.ee/memoriam-riho-joonase/
Suomen Tasavallan 100-vuotisjuhlaa varten onnea kaikille puhaltimen soitajaille Suomenlahden toisella puolella!
Täna, Soome Vabariigi 100 sünnipäeval, on Eesti puhkpillimuusikutel kuhjaga põhjust mõelda põhjanaabritest kolleegidele, nendega seotult otsesele ja kaudsele mõjule meie puhkpillimuusika kujunemise-olemise loos.
On kaduv-väike võimalus leida Eestis orkestrit ja orkestridirigenti, kellel üle lahe kolleegidega puuduksid sootuks kontaktid ning ei ole olnud juhust mingis vallas koostööd teha. Soome ja Eesti puhkpillimuusikute sõprussidemete kirjeldamine ja vastastikune mõjude hindamine vääriksid mitmeid tõsiseid teadusuuringuid. Ainuüksi ammendava teemade loetelu koostamiseks oleks vaja mitut uurijate töörühma. Kuid nimetageme siin ära mõningadki olulised siduvad teemad.
Meie ühisest hümnist
Nõukogude Liidu ajal oli millegipärast paljudel siinsete puhkpilliorkestrite käsitsi kirjutatud noodiraamatutes koht Soome Hümnil. Toonase tseremoniaalmuusika tarvis olid esimestel lehtedel NSVL ja ENSV hümnid ning Internatsionaal ja kusagil noodiraamatu keskele peidetult või tagumistel lehtedel põhjanaabrite riigihümn. Ei meenu, et teiste lähemate ja kaugemate riikide hümnid oleks nendesse käigu-raamatutesse kirjutatud. Kui soomlastega oli miskit koos toimetada, kippusid meie orkestrid Soome Hümni erilise õhinaga esitama, eriti vanemad mängijad, kes mäletasid seda siis veel Eesti Vabariigi Hümnina. Muidu seda Paciuse viisi mängida ju ei õnnestunud, kunagi ei teatud, kes kuulama satub ning mis edasi sellisest ettevõtmisest võis saada. Ettenägelikud noodikirjutajad siiski justkui teadsid, et saabub kord päev, mil seda on vaja esitada enne Eesti Hümni nootide uuesti trükkimist. Tänu soomlastele olid praktiliselt kõigil orkestritel Eesti Hümni noodid kasutamiseks valmis niipea kui selleks vähegi võimalus avanes.
Unistuste täitja “Georg Ots”
Kui esimene reisilaev “Georg Ots” Tallinna ja Helsingi vahet kursseerima hakkas jõudsid mõningate mängijate pillikastidesse paremat sorti pilliõlid, Wandoreni keeled klarnetitele ja saksofonidele. Ise pleksiklaasist ja messingtorudest-vedrudest käsitsi meisterdatud pillide külge kinnitatavad käigupuldid hakkasid asenduma läänes tööstuslikult toodetud pultidega, plastmass pudelitest ja liimitud papptorudest kokku nikerdatud sordiinilaadsete asjade asemele tekkisid Denis Wick ja New Stone Line kirjadega päris sordiinid.
Hotellid “Tuttava kodu”
Aastaid enne Eesti taasiseseisvumist oli orkestrite vastastikused visiidid juba tavaliseks kultuurivahetuse vormiks. Käibevahendite nappuse vastu aitas sõpprade külalislahkus. Peremajutuse vormis vastastiku külaskäimised lähendasid tohutul hulgal ühiste huvidega inimesi.
Kolonelleitnant Peeter Saan,Kaitseväe orkestri ülem, Kaitseväe peadirigent:
“Eesti sõjaväemuusika taassünni juures 1990-datel oli Soome kolleegide roll äärmiselt suur. Alustada tuleks kindlasti kaitseväe orkestrile pillide kinkimisest. Soome kaitseväe tolleaegne peadirigent Harri Saksa viis meid kokku maailma sõjaväemuusikutega, Raine Ampuja õpetas meid vigurmarssima ja Hamina Tattoo-festival sai meile eeskujuks pikki aastaid kestnud Est-Tattoo traditsioonile. Professionaalsest koostööst Soome Kaardiväe- ja Soome Mereväeorkestriga sündisid mitmed ühised kontsertprogrammid nii siin kui sealpool Soome lahte. Soomlaste rikkalik noodikogu on olnud alati meile avatud ning kogenud ametivendade Elias Seppälä, Timo Kotilaise (Kotilainen), Jyrki Koskise (Koskinen) ja paljude teiste head nõuanded on alati abiks olnud.”
Eesti orkestrite ekspansioonile Soome on hoogu lisanud Eestist Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri (VOP) reisid põhjanaabrite juurde. Korduvad külaskäigud on vastastiku tere-tuttavateks teinud valdkonnas toimetajad juba mitme põlvkonna jooksul.
VOPi viimase kontsertreisi korraldaja Bert Langeleri mõtted:
„Soome puhkpillimuusikaga seonduvalt on meil soojad kontaktid mitmetes valdkondades. Meiega hindamatut koostööd on teinud Soome Puhkpillimuusika Ühingust (Suomen Puhallinorkesteriliitto) repertuaari teemadel Soome sõjaväe orkestri endine dirigent ja helilooja Raine Ampuja (Järvenpää), helilooja Jukka Viitasaari (Tampere).
2013. aastal tutvus VOP Põhjamaade Puhkpillimuusika Foorumil Soomes laial skaalal puhkpillimuusika uute arengutega. Vastastikused Soome-Eesti kontaktid on kogu puhkpillimuusika jaoks olulised, nii dirigentidele, heliloojatele ja muusikutele, avardades kõigi maailmapilti.“
Haridusel pole piire
Järjest rohkem on Eestis noori muusikud, kes osa oma haridusteest käivad läbi Soomes. Õpilaste vahetusprogrammid toimuvad kõigis õppeastmetes. Lisaks pikematele õppetsüklitele on noortele silmade ja kõrvade avajateks ka lühemad koostööprojektid.
Eesti Noorte Puhkpilliorkestri (ENPO) dirigent, G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli puhkpilliorkestri dirigent Sirly Illak-Oluvere:
“Minu isiklik suhe Soome puhkpillimuusikaga ja sealsete dirigentidega on võrreldes Soome 100ga poisike, kõigest kümmekond aastat. Ometi pean neid kontakte hindamatuks. Mitmeid aastaid on mul õnn olnud teha koostööd Kokkola Konservatooriumi ( Keski-Pohjanmaa Konservatorio) puhkpilliorkestriga (Pasi Ojala). Alles selle aasta kevadel käisime Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli puhkpilliokrestriga külas ning musitseerisime koos Lahti Konservatooriumi (Lahden Koservatorio) puhkpilliorkestritega (Juha Salmela, Heikki Keski-Saari ja Merja Kakko). Soome üks silmapaistev helilooja, Timo Forsström, sai mulle tuttavaks Lahtis toimunud rahvusvahelisel dirigentide konkursil. Tema puhkpillimuusikat olen tutvustanud kuulajatele paljudel kontsertidel suurima rõõmuga.
Kultuuridevahelisete seoste uurijad leiaks Eestist ka omal moel tahtlikke ja tahtmatuid Retuperän WBK matkijaid. 😉
Soome Vabariigi 100 sünnipäeva puhul, palju õnne kõigile puhkpillimuusikute sealpool Soome lahte!
Igavene link sellele artiklile: https://pmkoda.ee/onnitlused-soome-100/
Politsei- ja Piirivalveameti kollektiivid korraldavad 2017 detsembris kolm jõulukontserti
3. detsembril Tartu Pauluse kirikus, 10. detsembril Tallinnas Kaarli kirikus ja 22. detsembril Põltsamaa Niguliste kirikus
Kontsertidel tulevad esitusele Camille Saint-Saënsi „Jõuluoratoorium“, Bob Chilcotti „A Little Jazz Mass“ („Väike džässmissa“) ning valik tuntud jõululaule.
„Jõuluoratooriumi“ on spetsiaalselt nende kontsertide tarvis seadnud puhkpilliorkestrile Hando Põldmäe.
Kontsertidel astuvad üles Politsei- ja Piirivalveameti segakoorid aKord Tallinnast ja Chorus Menticum Tartust, lisaks Tartu Noortekoor. Koore saadab Politsei- ja Piirivalveorkester, solistid on Kristel Pärtna (sopran), Annaliisa Pillak (metsosopran), Aule Urb (alt), Oliver Kuusik (tenor, Tallinnas ja Tartus), Mehis Tiits (tenor, Põltsamaa kontserdil) ja Atlan Karp (bariton).
„Väike džässmissa“ ansambel:
Ode Pürg (klaver)
Peedu Kass (kontrabass)
Marko Naissoo (trummid)
Dirigeerivad Hando Põldmäe, Leiu Tõnissaar ja Markus Leppoja
15. detsembril toimub Paide Püha Risti kirikus teenistuskohustuste käigus hukkunud politseinike ja piirivalvurite mälestuskontsert.
2017. aasta 2. juulil toimus Tallinna lauluväljakul XII noorte laulupidu „Mina jään“. Peo ideekavandi autoriteks olid Rasmus Puur ja Veiko Tubin, peadirigendiks Heli Jürgenson.
Suomen Tasavallan 100-vuotisjuhlaa varten onnea kaikille puhaltimen soitajaille Suomenlahden toisella puolella!